Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise inimese poolt tekitatud, osad vasaku käelise inimese poolt. Juhtub palju imelikke asju, näiteks see, et kui oirot meenutab naist kimonoga koridoris tol mõrvaööl, kuid ta
Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise inimese poolt tekitatud, osad vasaku käelise inimese poolt. Juhtub palju imelikke asju, näiteks see, et kui oirot meenutab naist kimonoga koridoris tol mõrvaööl, kuid ta
Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise inimese poolt tekitatud, osad vasaku käelise inimese poolt. Juhtub palju imelikke asju, näiteks see, et kui oirot meenutab naist kimonoga koridoris tol mõrvaööl, kuid ta ei leia kimonot kuskilt ja ühel