Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Novellide puhul on sarnasteks joonteks: mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, lõbujanu; sõlmsündmusteks: astumine tundmatusse, vastuhakk, ajutine võim, katastroofid; tüüptegelasteks: laste kokkupuude täiskasvanute maailmaga, agressiivne valitseja, passiivne lihtinimene, loomad, kes kannavad inimlikke omadusi. Näiteks ,,Inimesesööjad", mille tõdemus on, et ei ole midagi armastuse vastu. 25. PILET MODERNISM . MODERNISTLIK ROMAAN. ROMAANIUUENDUS . E. HEMINGWAY VÕI H. HESSE ELU JA LOOMING NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS L. KOIDULA ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost,
Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism 2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle Inclán, Baroja jt selle põlvkonna kirjanikud ütlevad lahti realistliku narratiivi jäigast korrastatusest, ümardavast objektiivsuspüüdest. Enam ei üritata elu n-ö kokku sõlmida, vaid jäetakse otsad lahtiseks. Eluläheduse all hakatakse nüüd mõistma juhuslikkust, assotsiatiivsust, vastuokslikkust
annaabi.ee 
