See sundis sakslasi muutma vägede paiknemist, et oleks võimalik anda tagasilööke. 12. septembril esitas Žukov oma plaani, kuidas võita Stalingradis olevaid Saksa vägesid. Plaani üks osa oli kahelt poolt piiramine nii, et vastasel poleks väljapääsu taganemiseks. Selleks tuli alustada rünnakut Volga äärde surutud armee mõlemalt tiivalt. Operatsioon Uraan oli ülisalastatud. Sellest olid teadlikud vaid rinnete ülemjuhatajad – Nikolai Vatutin, kes juhtis Edelarinnet, Konstantin Rokossovski, kes vastutas Doni rinde eest ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet. Vatutini ülesandeks oli rünnata Stalingradi lääneosas paiknevat Rumeenia 3. armeed. Stalingradi rinde kohustuseks jäi osutada vastupanu Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem
Seal paiknesid sakslaste poolt kitsale maaribale surutud Tsuikovi väed. Plaani täideviimiseks kulus aega, sest Stalin ei nõustunud ettepanekuga viia lisajõude Moskva arvelt. Samuti olid tulemas talvekülmad, mis muudaksid maapinna kõvaks. Punaarmee kasuks mängis aspekt, et sakslastel oli tiibade kaitseks madala vastupanuvõimega Rumeenia armee. Operatsioon Uraan oli ülisalastatud. Sellest olid teadlikud vaid rinnete ülemjuhatajad Nikolai Vatutin, kes juhtis Edelarinnet, Konstantin Rokossovski, kes vastutas Doni rinde eest ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet. Vatutini ülesandeks oli rünnata Stalingradi lääneosas paiknevat Rumeenia 3. armeed. Stalingradi rinde kohustuseks jäi osutada vastupanu Rumeenial 4. armeele, mis asus linnast lõuna pool. Rokossovski missiooniks jäi Pauluse vägede kinnihoidmine. Esialgselt pidi operatsioon Uraan käivituma 9. novembril, kuid üksuste edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks
Nov. 1989 sai rahvavabariigist vabariik. jaan 1989 said ka teised parteid peale valitseva tegutsemisõiguse. okt 1989 saadeti laiali Ungari Sotsialistlik Töölispartei. Poola Poola suhtes jäi kehtima MRP piir. Kommunistlik riigipööre toimus kiiresti, sest Varssavi ülestõusu ajal oli rahvuslik okupatsioon likvideeritud sakslaste poolt. Likvideeriti teised parteid, riigistati ettevõtted, säilis maaeraomand. Vägede kõrgeim ülemjuhataja oli poola päritolu vene marssal Rokossovski, kes sai kaitseministriks. Lech Walesa streigikomitee juht, ametiühingukoondise "Solidaarsus" esimees. "Solidaarsus" iseseisev võimudest ja parteidest sõltumatu organisatsioon Poolas 1970. aastail. "Solidaarsus" muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord
Ühtlasi oli Stalin juulist 1941 kaitse rahvakomissar. Välisasjade rahvakomissarina jätkas Molotov, NKVD juht Beria. Väga suure mõju omandas Punaarmee juhtkond ja eriti populaarne oli marssal Georgi Zukov (1896-1974). Suure puhastuse ajal hävitatud juhtkonna asemele oli nüüd kujunenud uus, marssali auastme olid saanud Semjon Timosenko (1895- 1970), Grigori Kulik (1890-1950), Aleksandr Vassilevski (1895-1977), Ivan Konev (1897- 1973), Rodion Malinovski (1898-1967), Konstantin Rokossovski (1896-1968), Kirill Meretskov (1897-1968), jt. Detsembri lõpus 1945 sai NKVD juhiks Sergei Kruglov (1907-1977), tema alluvuses oleva salapolitsei NKGB juhiks jäi Beria pooldaja Vsevolod Merkulov (1895-1953). Beria ise sai Stalini asetäitjaks valitsuses. 1946 kaotas Merkulov oma koha, NKGB asemele loodud uue sisejulgeolekuameti MGB juhiks sai Viktor Abakumov (1894-1954) ja Beria mõju jõustruktuuride üle seega vähenes. See-eest sai Beria koos Malenkoviga märtsis 1946
annaabi.ee 
