Suur Prantsuse Revolutsioon
poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi
ekstremistlikemaks, sest teadsid, et enam neil tagasiteed ei ole, nad peavad revolutsiooni
jätkama või vastasel juhul ootab neid rojalistide kättemaks, seetõttu suurenes tunduvalt ka
vasakpoolsete toetus. Samas aga põhjustas see mõõdukamate jõudude pettumise
revolutsioonis, näiteks läks austerlaste poole üle kindral Dumouriez. Ning Vendées algas suur
talupoegade mäss, mis peagi muutus laialdaseks rojalistlikuks rahvaülestõusuks. Selle mässu
lõpilku mahasurumisega pidi ootama kuni Napoleoni võimuletulekuni. Ka Lõuna-
Prantsusmaal tekkisid mitmed mässukolded, näiteks Toulonis ja ka mitmelpool mujalgi.
Inglismaa saatis ülestõusnutele oma abivägesid ning kohati liitusid mässuga ka zirondiinidest
provintsijuhid.
Kõik see sundis aktiivsemalt tegutsema keskvalitsust. Et seal olid esilagu ülekaalus
zirondiinid, siis ei soovinud nad midagi väga otsustavat mässulise lõuna vastu ette võtta.