Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju
uputused Euroopas. Näib, et ilm on oma märklauaks võtnud ka meteoroloogia ja meteoroloogidega seonduva. Näiteks Praha uputus ülemöödunud suvel kahjustas Karli ülikooli meteoroloogiaraamatukogu. Trombid rüüstasid hiljuti Hollandi meteoroloogiateenistuse rajaja, tuntud meteoroloogi BuysBallot' haua ja selle ümbruse. Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased, kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu
annaabi.ee 
