Rohunepp
päikeseloojangust päikesetõusuni
Pereelu. Rohunepp pesitseb vaid üks kord aastas. Nad paarituvad enda
valitud isasega ja see ongi kogu nende paarisuhe; seejärel emane muneb,
haub ja hooldab poegi üksinda. Rohunepi mättasse peidetud pesasüvend
on üsna sügav ja vooderdatud pehme rohuga. Juunis muneb emaslind 4
kollakas-rohekashalli laigulist muna. Ta haub neid 22-24 päeva, pojad
saavad lennuvõimeliseks nelja nädala pärast. Suguküpseks saavad
noorlinnud 2 aastaselt. Rohunepil on 1 kurn aastas.
Toidulaud. Tarvitab toiduks peamiselt vihmausse ning vähesel määral ka
teisi mullaasukaid – mardikate ja kahetiivaliste vastseid, kaane ja
hulkharjasusse. Vaenlased. Röövlinnud
ja vareslased, kiskjatest rebane, kährik ja mink.
Arvukus. Eestis pesitseb 600-800 rohunepi paari, Euroopas pesitseb 0,9-
1,9 miljonit paari. Euroopas talvitub üle 310 tuhande linnu.
Iseärasused. Julge lind, tõuseb lendu lähenejast vaid mõne meetri