PAMPAD
Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid
maid kasutatakse karjamaadena.
Puud kasvavad pampas vaid jõgede
orgudes, kus need moodustavad
galeriimetsad.
MÄGIVISKATSAD
Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust.
Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult
karvadega kaetud.
Hea kuulmine.
Käpad on alapoolelt kaetud
karvamõhnadega, tänu sellele saavad nad
mööda kaljusid liikuda.
Säästavad energiat veetes suurema osa
päevast päiksevanne võttes.
Põhitoiduks on jäigad samblikud ning
rohuliigid.
PATAGOONIAMAARA
Päevaloom.
Elab püsivate paaridena.
Saba on lühike ning valge.
Selg on kaetud hallikaspruuni
karvastikuga.
Pikad ja sihvakad jäsemed.
Tagumised käpad on esimestest pikemad.
Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua
vastu.
Toituvad rohust.
GUANAKOD
Jooksevad kiiresti.
Higistavad sisemiselt.
Elavad karjana.
Uudisimulikud ja sõbralikud.
PUUMA
Kiired
Alapool hele.
Ülapool on hallpruun kuni tume punane.
Jahib saaki pisikestest närilistest lõpetades hirvedega.
TOIDUAHEL