Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega
settekivim.
Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest
erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti,
glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt
kaltsiumkarbonaadist (CaCO3).
Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla
Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa,
Nabala ja Vormsi lademe piir
Lubjakivid on valdavalt
biogeense või
keemilise tekkega.
Peamine osa
lubjakividest on
moodustunud protistide
kaltsiumkarbonaadist
kodade lubimudana
veekogude põhja
1
ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi