Leedu ajalugu
aastal valiti Asutav Kogu, mis pani
aluse konstitutsioonile Leedu Vabariigis. Kuulutati Leedu demokraatlikuks
vabariigiks, ajutiseks pealinnaks Kaunas. Asutav Kogu koosnes 112 liikmest
(Kristlikud demokraadid, Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon). Liikmeskond oli
noor - Alla 30-aastaseid 29 ja üle 50-aastaseid 8. 10. juunil 1920. aastal võeti vastu
ajutise konstitutsiooni (seadusandlik ja täidesaatev võim). Kinnitati hümniks V.
Kudirka "Isamaalaul", riigilipp (kollane-rohleine-punane) ja riigivapp (Punane
vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja ristiga kilp). 1. augustil 1922.
aastal Asutav Seim võttis vastu põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga
president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja
valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk
Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu - Moskva
rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus