Minu keskkonnakaitsealased harjumused Uuringu tegin ühe (1) päeva kohta, osales üks (1) inimene. OSTMINE 1. Toit: maisimanna, piim, kirsimoos, värskelt pressitud apelsinimahl, kohuke, kanafilee, riivjuust, hapukurk, redis, kartul, beebispinat, viilutatud sai vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emaj...
Ruutfunktsioon Ruutfunktsioon y = ax2 + c ja tema graafik Vaatleme niisugust muutujate x ja y vahelist seost, mis on esitatud valemiga y = ax2 + c, kus a ja c on antud arvud ning a 0. Määramispiirkonnaks on kõigi reaalarvude hulk või selle osahulk. NÄIDE 1. Joonestame ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x2 ja y = 2x2 + 2 graafikud. Lahendus: Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli. x 2 1,5 1 0,5 0 0,5 1 1,5 2 2x2 8 4,5 2 0,5 0 0,5 2 4,5 8 2x2 + 2 10 6,5 4 2,5 2 2,5 4 6,5 10 Punase joonega on märgitud ruutfunktsiooni y = 2x2 + 2 ja mustaga y = 2x2 graafik. Näeme, et ruutfunktsioonil y = 2x2 + 2 nullpunktid puuduvad, kuigi haripunkt on (0; 2). Ruutfunktsioonil ruutfunktsiooni y = 2x2 ühtivad nii nullpunkt k...
Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Eesti toodete/teenuste ökomärgid Mahemärk Kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garanti...
Mihhail Pavlov 02.11.2015 Ülevaade Google SketchUp on kasutajasõbralik ning ruumiliste piltide loomiseks mõeldud lihtne ja mugav 3D programm. Kasutajal on võimalik kodulehelt http://sketchup.google.com/download/ alla laadida tasuta või PRO versioon. Helikopter - http://forums.sketchucation.com Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väidsin eelmises peatükis, et tegemist on sketside tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe vee...
TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (k...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elis Kuller 011M Ökomärgised Õpimapp Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Sissejuhatus Käes olev õpimapp räägib erinevatest loodussõbralikest ökomärkidest ning hoiatusmärkidest. Mis on Ökomärgis? Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Ökomärgid Põhjamaade märg...
Annika Alemaa ÖKOMÄRGISED Tutvustus Ökomärgis on tähis,mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju. Eesmärk on propageerida keskonnasäästlikku tarbimist ja käitumist. Märgised paigaldatakse tootele,pakendile või teenusele. Tutvustus Ökomärgis tõestab tarbiale,et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. Ökomärgised on usaldusväärsed,kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringule. Ökomärgis teavitab tarbijat,et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte mainet. Ökomärgis annab turueelise. Tarbija kasu Tõestab tarbijale,et toode on keskkonna ja tervisesõbralik. Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslik...
ÖKOMÄRGID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ökomärgised ........................................................................................................................4 1.ökomärgised .................................................................................................................................4 2. Eesti toodete/teenuste ökomärgid......................................................................................4 2.Eesti toodete/teenuste ökomärgid...............................................................................................4 1.1 Eestis enamlevinud ökomärgid..............................................................................................6 3. Erinevad märgid ja nende tähendused.............................
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Hindamiskriteeriumid: Iseseisev töö sisaldab ühte konkreetset küsimust (st kõigi tudengite jaoks on 1 õige vastus) ning individuaalseid küsimusi (sõltuvad konkreetsest tudengist, tema elukohast ja käitumisharjumustest). Kõik töö esitanud saavad 3 punkti, sõltumata (fakti- ja põhimõtteliste) vigade esinemisest. TÄHTAEG: 26. oktoober. Hilinemisel karistuspunktid! Ülesanne: Olete ühe päeva keskkonnakaitsele suunatud detektiiv ja uurite oma (pere) käitumisharjumusi. Päev ja koht (Tartu elamine või vanemate kodu) on Teie valida. Kui vaatluse alla on hõlmatud rohkem kui üks inimene, siis tuleb kirjutada inimeste arv, kes uuringus osalesid. Jäätmete ja veetarbimise juures palun sel juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isikliku...
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesu...
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirju...
Füüsika kontrolltööks 1. Maxwell: Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus....
LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Fikseerida Toompeal oleva tugimüüri tänapäevane olukord. Koostada geoloogiline läbilõige varasema uuringu abil. OBJEKTI ASUKOHT(V.T JOONIS 1) Joonis 1 Objekti asukoht kaardil [1] FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glauk...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Tallinna Tehnikaülikool Keevitamine MTT0050 Kodutöö Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Kuupäev: 5. juuni 2012 Õppejõud: Andres Laansoo 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp: FW Materjali paksus: 5 mm Terase mark: St5ps Õmbluse kõrgus: 4 mm Kuna tegemist on nurkõmblusega, valime õhupiluks 0 mm. Traadi läbimõõduks võtame 1,2 mm. Joonis 1.1 - keevitusprotsessi parameetrid Programmi poolt arvutatud keevituse kõrguseks on 3,8 mm, traadi kulu 0,18 kg/m ning kaitsegaasi kulu on 14 l/min. Joonis 1.2 - liite mehaanilised omadused Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõj...
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 ...
ÕIGEKIRJUTUS numbrite kirjutamine Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõppkuupäevaga on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.26. mail = 5.26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul on lisavõimalus: Näitus on lahti 5. ja 6. mail. 5 grammi on lühemalt 5 g (tühikuga), mitte ,,5gr". Majutuskohas on üheinimesetuba (kokku), sobib ka ühetuba (nagu spordis kahepaat, ühekelk), ent ei sobi kirjutada ,,1-inimesetuba". Võib kirjutada kas 20aastaselt või 20-aastaselt. Võib kirjutada 1980. aastatel või 1980ndatel ~ 1980-ndatel. Kahe kümnendi puhul võib kirjutada nt 1980.90. aastatel, ent veel parem on 1980.1990. aastatel. Arvu ja mõõtühiku lühendi vahel on tühik, nt 200 milliliitrit on 200 ml, 1 sentiliiter on 1 cl, 25 liitrit on 25 l, 18 sentimeetrit on 18 cm, 15 millimeetrit on 15 mm. Numbrid 110 kirju...
Roheline energia milleks seda vaja on? Roheline energia ehk taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemuse...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Maastikukaitse ja hooldus I OSTMINE 1.Toit: Leib, merevaik, juust, sink, kurk, pitsa, makaronid, kraanivesi, gaseeritud vesi Isiklikud hügieenivahendid: Sampoon, palsam, dussigeel, kehakreem, kehasprei, deodorant, lõhnaõli, hambapasta Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need...
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus..................................................................................................
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastik...
Ökomärgised Iseseisev töö Tallinn 2010 Sisukord 1. Eestis kasutusel olevad ökomärgised.................................................................................3 2. Ökomärgiste andmise kriteeriumid....................................................................................7 3. Ökomärgiste taotlemise kriteeriumid...............................................................................8 4. Kemikaalide ohumärgised..................................................................................................9 5. Muid märgiseid.................................................................................................................10 6. Kasutatud materjal............................................................................................................12 ...
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks o...
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
FENG SHUI M.Sc TUULIKI VUKS 08/29/13 TUULIKI VUKS 1 Maagiline ruut ehk 8 tsooni teooria raha, rikkus, Kuulsus, maine rahulolu hea nimi suhted, armastus TULI TUUL 9 MAA 4 2 tuli maa puu perekond, sugupuu lapsed, loovus Keskus KESKUS ÄIKE Tai Chi ...
Allan Kokkota Eesti Roheline Liikumine Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minima...
Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...
Jõhvi Gümnaasium Referaat "Ökomärgid" Jõhvi 2007 Ökomärgid Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult toodetele/teenustele, mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimum nõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesm...
Iisaku Gümnaasium Andreas Nagel 7.klass Klaas referaat Juhendaja : Aili Reiman Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan.........................................................................................................................................3 Tektiidid...........................................................................................................................................4 Fulguriit.....................
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende ka...
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: ...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa,...
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, laine...
Tartu Tamme Gümnaasium LIIVLASED Kirjanduse referaat Autor: Triinu Kangur 10te Tartu 2016 Sissejuhatus Liivi keel on keel, mida kõnelevad liivlased. Liivi keel, mis on eesti keele lähim sugulaskeel, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased nimetavad end randlasteks (rândalist) ja oma keelt rannakeeleks (rândakêl). Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool. Idapoolseid nimetati Salatsi liivlasteks ja lääne...
Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis Sissejuhatav video: http://arhiiv.err.ee/vaata/ellujaamise-kunst-rahvakunst Video vaatamise ajal: 1. Täida lünktekst Vanad eestlased teadsid, et käpikutes on ................. (vägi) sees. Sõna ,,kunst" teatakse eesti keeles ...... (17) sajandist. Ilu tegemine ei olnud eestlastele varemgi ..................... (tundmatu). Üks koht oli eestlaste elus tähtis, kus kunsti kõige rohkem püüti esile tuua ja teistele näidata. See oli ....................... (pulm). Rahvakunsti iseloomustab ................ (ajatus). See, mis on ainulaadne ja unikaalne, kasvab välja tugevast ................................... (traditsioonist). ..................................... (uurimistöö) on oluline osa käsitöötraditsiooni arengus. Kui me mäletame, siis me kanname kaasas nende inimeste ....................... (lugusid), mida on meile rääkinud meie ............................ (vana...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Tarbekeemia ohumärgid Mürgine (T) Tuleohtlik (F) Oksüdeeriv Plahvatusohtlik Keskkonna- (O) (E) ohtlik (N) Sööbiv (C) Kahjulik (Xn) Tarbekeemia märgistused Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid. Rõivaste märgistused Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte ...
Arvutigraafika I ÜLESANNE IV Kann Uued käsud: AREA 4.18; 23 DIST 4.10; 27 EXTEND 4.16; 28 MIRROR 4.14; 33 OFFSET 4.9; 35 Security Options 4.29 Näide 4 1 80 15 Ø80 R 40 30° 80 20 8 (39, 54°) Ø5 5 0 R1 Joonestada kannu kontuurid; leida: a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala...
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1 4 5 2 C5 1 4 4 5 4 7 5 7 1 8 9 8 6 9 2 5 8 5 6 1 C8 9 6 5 1 5 2 4 7 4 9 2 6 9 6 0 0 5 1 4 5 C 1 1 5 5 1 8 3 4 3 6 3 0 3 4...
Liiklusest Eestis Tere, olen oma kõne teemaks valinud liikluse olukorra tänapäeva Eestis. Tean, et see teema viimasel ajal palju kajastamist saanud, kuid arvan, et veel üks arvamus ei tee paha. Valisin selle teema, kuna olen ise paar aastat tihedalt liiklusega seotud olnud, küll mitte autojuhina aga kõrvalistujana ja jalakäijana ning aasta tagasi olin sunnitud kaardilugeja ametit proovima. Liiklus huvitab mind juba sellel põhjusel, et juba lähitulevikus soovin ka mina autojuhiks saada. Loomulikult heaks autojuhiks. Seega tekkiski küsimus: Kuidas olla hea autojuht? Mõnes mõttes on vastus lihtne: järgi liikluseeskirju! Loogliline ju! Arvan, et tegelikult see nii lihtne polegi. Pole ju kõik must-valge. Ma ei väida seda, et liikluseeskirju oleks raske järgida või, et seda ei peaks tegema, aga on olukordi kus liikluseeskirjade punkt- punktilt järgimine ei ole kõige parem variant. Tooksin sellise näite: Tall...
Toodete märgistamine Tarbekeemia ohumärgid Mürgine T Nahka ja hingamisteid ärritav, kahjulik Xn Tuleohtlik F Oksüdeeriv O Keskkonnaohtlik N Söövitav C Plahvatusohtlik E Tarbekeemia märgistus Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid Rõivaste märgistamine Pleegitamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Pleegitamine Kloorpleegitamine lubatud ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool eriala Tartumaa Mario Jurn MTT 1 juhendaja Koht aasta Sissejuhatus 1. Asend ja haldusjaotus lk. nr. 2. Sümboolika 3. Ajalugu 4. Vaatamisväärsused 5. Rmk matkarajad ja lõkkekohad 6. Kasutatud leheküljed 2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna i...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maie Rõmmel MK 12-TE EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised 2 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................4 1. Kaubamärgistused..............................................................................................................5 Kasutatud materjali............................................................................................................. 22 ...
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
annaabi.ee 
