Eesti keele murded
· Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all
· Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus
· Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt:
Saarlaste Ö=Õ-ga
ISEÄRASUSED MURRETES :
· Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima,
meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva
· Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi,
rohelaisi)
· Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa:
seppad) lähedane soome keelele
· Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi
murdega
· Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne)
· Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti
arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq,
annaabi.ee 
