"Minu kodukoht Pärnu"
kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Laatre -Viljandi raudtee Viljandi kaudu
Tallinna–Viljandi raudteeliiniga Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.
1899 –1915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof“
1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele.
1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Pavel
Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu
elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas.
23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult Eesti Vabariigi
iseseisvusmanifest ja Aleksander Rodionov heiskas teatri katusele sini-must-valge
rahvuslipu.
2. VAATAMISVÄÄRSUSED
2.1. Vaatamisväärsused pärnu linnas