Flaubert „Madame Bovary“ analüüs
tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just
saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu.
Ka kõnealuses teoses on meestel võim Emma elu muuta ilmselt rohkem kui naisel endal.
Rääkides kasvõi Charlesi saamatusest ja laiskusest saada heaks ja lugupeetud arstiks, mis
aitaks Bovaryd kõrgemasse sotsiaalsesse kihti ning mis omakorda rahuldaks Emma ootuseid
ja soove. Rodolphel seevastu on finantsiline vabadus ja vahendid, et pakkuda naisele tema
igatsetud elu, kuid kui mees Emma hülgab, ei saa Bovary ise põgeneda. Emmale sarnaselt on
kolmas mees ta elus, Leon, tülpinud maaelust ja unistab paremast tulevikust. Erinevalt naisest
on Leonil mehena võimalik on unistused päriselt teoks teha, samas kui Emma on lõksus
abikaasa ja ema rollis. Juba lapseootele jäädes soovis Emma poega, lootuses justkui enda
saatusele läbi lapse uus võimalus anda