M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Hüppasin üles ja läksin tohtri majja. Aga seal öeldi, et ta oli öösi ära läinud ega olnud veel
tagasi
tulnud. Noh, mõtlesin ma, Tomi asi näib kangesti halb olevat; tarvis otsekohe saarele minna.
Asusin
siis teele; ja niipea kui ümber nurga käänasin, jooksin peadpidi peaaegu onu Silase kõhtu! Ta
ütles:
«Tohoo, Tom! Kus sa olid kogu aeg, sa kelm?»
«Kuskil ma ei olnud,» ütlesin ma, «ainult ajasin natuke rnaad seda põgenenud neegrit taga.
Sid
ka.»
«Aga kus kohas te siis olite?» küsis ta. «Tädi on kangesti mures.»
«Mis ta muretseb ilmaaegu,» ütlesin ma, «meil pole häda midagi. Jooksime meestele ja
koertele järele, aga nad jõudsid ette ja me ei leidnud neid enam. Arvasime, et kuuleme jõelt
nende
hääli; võtsime paadi ja läksime järele; läksime üle jõe, aga ei leidnud kedagi. Sõitsime siis
kalda