RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu,
2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale kohale tuli eelmise aasta võitja Helin Pungas (1:17:16). Firmade arvestuses olid kolm paremat Omniva, Swedbank ja RMK. RMK Kõrvemaa suusavõistluse oli seitsmes osavõistlusning selle aasta viimane suusavõistlus. Koostaja Mihkel Muhkel Suhtekorraldusjuht ----------------
Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark, mis pakub võimalust lähemalt tutvuda metsloomade elu-oluga ning mille ümbrusest avanevad imelised vaated Vooremaa kaunile maastikule. Põhjalikult rekonstrueeritud endises Elistvere kauplusehoones asub nüüd nii uuendatud sissepääs Elistvere loomaparki kui ka loodushariduslikku tegevust korraldav ning ühtlasi piirkonna keskuseks olev Elistvere looduskeskus. [2]
тыс.тонн, 2001 г Загрязнение водоёмов (рек и озер) Растрата и загрязнение ресурсов грунтовой воды Остаточное загрязнение от промышленности, сельского хозяйства и бывших военных объектов Вырубка леса Пример: В число лесоводческих задач объединения RMK входит охрана и защита государственного леса, посадка и выращивание нового леса, организация лесных работ и продажа древесины. Кроме того, RMK содержит в порядке лесные дороги и осушительные системы, а также следит за пожаробезопасностью в государственном лесу.
küttepuidu, kiiresti rikneva metsamaterjali, loodusõnnetuses kahjustada saanud metsa raieõiguse ning metsamaterjali proovipartiide müügi ja üle üheaastase kestusega müügilepingute korral. (5) Raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest. § 47. Riigimetsa Majandamise Keskus (1) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. (2) RMK põhimääruse kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. (3) RMK juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus. (4) RMK korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seadusega. (5) RMK registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Nimetatud registris võib
(Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele.
tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see kehtib nii riigimetsade kui ka erametsade kohta. Metsade majandamine nõuab väga palju hoolt ja vaeva. Kuna nende kasvuperiood on väga pikk, siis ei ole kerge kasvatada elujõulist metsa, selleks on vaja palju abilisi. On asutused mis hoiavad ja kasvatavad riigimetsi. Eestis on selleks RMK- Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK on loonud metsaistutamisetalguid, mis on muutunud eestlaste hulgas väga populaarseks. Igal aastal käib metsi istutamas ligi seitse tuhat inimest. Iga aastas maha raiutud puu kohta istutatakse umbes kaks uut. Samuti korraldab RMK igal aastal heakorrakampaania Mets Puhtaks, mille käigus koristatakse riigimetsade alt prügi. Eelmisel aastal eemaldati meeletutes kogustes prügi. See näitab inimeste teadmatust looduse ja metsade hoidmise seisukohalt. Tuleb
Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013). Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal Joonis 2. Kõrvemaa kaart III. Looduslikud tingimused · Kõrvemaa on mitmekesise pinnamoega metsade- järvede- ja soodega maastikuala. Mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning välja on kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused (Pohla Kodumajutus 2013
teha. Mulle meeldib isa lause: ,,Loodus ilma inimeseta saab suurepäraselt hakkama". Alguses ma ei saanud aru, mida isa selle all mõtles. Aga hiljem selgitas ta, et see on arusaam looduskeskkonna sälitamiseks ja kaitsmiseks. On palju inimesi kes arvavad, et kui nad teevad oma elu mugavamaks ehitavad endale majad, valmistavad riided või korraldavad endale puhkuse, siis teevad nad head ka loodusele. Mulle meeldib jälgida RMK tegevusi, mis on rajanud ka puhkeplatse. Puhkeplatse koristab küll RMK, kuid paltsid asuvad kaugel eemal asustatud paikadest ja seega ei koristata neid ju iga päev või kohe peale külastajate käiku. Isa teadis ühte ilusat järveäärset laagriplatsi ja suhteliselt suure tee ääres. Seal on nii lõkkeplatsid kui ka varjualused. Valisime just selle oma puhkekohaks. Kohale jõudes oli vaatepilt kohutav kõikjal vedelsid pudelid, kotid ja toidujäätmed
............lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune
PERAKÜLA Peraküla rannikuala on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis, selle säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) moodustanud Eesti loodepoolseimat maanurka hõlmava Nõva puhkeala. Peraküla on fenomen selle poolest, et selle 17 elanikku suudavad mitu korda aastas kohale meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste
metsad ka avalikuks kasutamiseks avatud. Plaanipärase erametsaomanike toetamisega alustati alles 12 aastat tagasi, kui mitte arvestada pidevalt riigi kulul toimunud metsade inventeerimist ja metsamajandamiskavade koostamist. Viimase 10 aastaga on toetuste üldine maht kasvanud ligi 12 korda. Metsaomanike majanduslik kindlustunne on jätkusuutliku arengu tagatis. RIIGIMETSADE MAJANDAMINE Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnaministeeriumi alluvuses tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) vastutab suurema osa Eesti riigimetsa majandamise eest. RMK hallata on enam kui 820 tuhat hektarit riigimetsa ja RMK annab tööd enam kui 850 inimesele. RMK alustas tegevust 1. jaanuaril 1999 metsaseaduse alusel moodustatud riigitulundusasutusena. RMK ei ole pelgalt tulundusettevõte, vaid ta täidab lisaks veel mitut riigile olulist ülesannet. Näiteks vastutab RMK riikliku metsaseemnevaru kogumise ja säilitamise eest, millest tarnitakse kvaliteetseid seemneid kõigile
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru
hakkvad otsima uut kodu.Loomad hakkavad kippuma linna,sest seal on palju prügi ja toidu jäänuseid.Üha sagedamini näeme mets loomi linnades.Talvel võib loomi toita ettenähtud kohas aga enne pead rääkima kohalikude jahimeestega. Olemas on nüüd ka loodus sõbralikud tooted nagu näiteks taaskasutavast paberist vihikud ja papp nõud.See säästab metsa.Jõulude ajal võtavad paljud inimesed ise erametsast kuuse.See on seaduse vastane.Kui inimene soovib ise võtta kuuse siis mingu ta RMK ette nähtud kohta,kus võib võtta kuuse.Jõulude ajal on suurtemate poodide ees müügil kuused.Minule endale meeldib minna RMK ette nähtud kohta ja seal koos perega koos kuuske valida. Mina säästan ka õhku kui sõidan ühistranspordiga.Mõelge kui poleks olemas ühistransporti.Kõik inimesed sõidaksid autodega,see oleks kohutav.Mets ei suudaks enam õhku puhastada ja linnade kohale tekiksid suured mustad pilved nagu Hiinas. Loodust tule hoida,kaitsta ja austada.
korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. 2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2. Riigimetsa Majandamise Keskus 1) RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik
näidati lisaks kauneid loodusvaateid ja lasti looduse hääli. Need kes said loodust nautida, tundsid end ebameeldiva protseduuri käigus paremini ning vähem kurnatuna. Buduaar, 02-08-2006 ---- prügikoristuskampaania ,,Teeme ära" populaarsus muutis paljude inimeste mõttemaailma ja prügi enam nii naljalt metsa alla ei sokutata. RMK Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo selgitas LõunaLehele, et RMK on riigimetsas juba aastaid oma kampaaniat "Mets puhtaks" korraldanud, kuid prügi tuuakse metsa sellest hoolimata.""Teeme ära 2008" ei olnud selles suhtes erand, kuid usume, et kampaaniatel on pikaajaline kasvatuslik mõju," leidis Palo. "Need, kes täna meile prügi metsa toovad, kindlasti kampaanias pole osalenud." RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp nentis aga, et prügi tuuakse ikka metsa. "Muutumine tuleb põlvkonna vahetusega ja väärtushinnangute muutumistega," usub ta
tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt
maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada
maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada
perekonnakalmistu ning 1997. aastal püstitati Marie kabelkiriku varemetele mälestuskabel. Viimase Eestis sündinud Erastvere mõisa omaniku Gerhard von Ungern-Sternbergi mälestuseks andis poeg kabelile isa nime (Hirvlaane, 2001). Mitukümmend aastat tagasi oli Erastveres ka haigla. Hoone on praeguseni alles, kuid haiglana ei tööta see juba ammu. Haiglal oli ka oma lennuväli, kuid praegu on seal põld, kus kasvatatakse maisi, kartulit ja muid vilju. Erastvere külas asub ka RMK Erastvere looduskeskus, mis asub ajaloolises Erastvere metskonna hoones. Mitmed Eesti metsanduse suurkujud on seotud just Erastvere metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5 km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu. 4 2. Erastvere park Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi,
rohunditerikaste kuusikute kaitse. Joonis 1. Valgejärv (2009) 2.Valgejärve loodusõpperada Valgejärve rada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Vaade avaneb lubjasele idakaldale ning järve suubuvatele ojadele. Lubjatud onnis on näha kuidas ennevanasti järvelupja kasutati. 4 Joonis 2. Valgejärve loodusõpperada(2012) 3.Valgejärve asukoht Sõita Tallinn-Pärnu mnt-lt Ääsmäe-Haapsalu mnt-le. Haapsalu mnt-lt (tee nr 9) sõita
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga.
puudutada. Võib-olla oleks hetkel isegi kõige õigem anda toetusi, et saaks kulud kaetud ning põllupidaja saaks oma osa ka kasumist, mis ta ilma sanktsioonideta oleks saanud 5. Too mõni näide kartelli kokkulepete kohta. Soovi korral võid kasutada õpiku näidet. Eesti suurim kartellikokkulepe aastal 2010. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises on kohtu all kuus inimest ja üheksa firmat. RMK kuulutas kaks ja pool aastat tagasi, 2008. aasta suvel, välja metsaveohanke, mille eelduslik maht oli ligi kaks miljardit krooni. Mängus oli kogu RMK raiutud puidu vedu viie aasta jooksul. Firmade pakkumuste summaks kujunes 1,74 miljardit krooni, andes seega alust väita, et tegu on riigi ajaloo suurima kartellikokkuleppe juhtumiga. Konkursil oli 38 veolepingut, kuid mitte kõigi puhul ei kahtlusta riigiprokuratuur kokkumängu.
sarvede tõttu väga hinnatud jahiloom. Punahirvele on lubatud pidada peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahti ja jahikoeraga, aga mitte hagijaga, 1. septembrist 30. septembrini. 2004. a loendati RMK jahimajandites 200 hirve, millest kütiti 20 isendit. Jahihooajal kütitakse ainult mõned trofeepullid. Sarved võivad olla medaliväärsed alates viiest kilogrammist. RMK jahimajandites kütitakse punahirvi ainult Kuressaare ja Leluselja jahimajandites. Hirvepulle kütitakse reeglina valiklaskmise põhimõtteid
külastajatel võimalus endises mahus looduskaunites kohtades viibida. Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit. 4.2 Positiivne inimmõju Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve loodusrada 5 km, Liiapeksi Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015
6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ). Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna. Mukri rabarada jääb RMK Oandu - Ikla matkateele ( 370 km ). Raja lõpus on
.........................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad
kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (2010) Tänan kuulamast !
tegevuskava edukale rakendamisele. Eramaa omanikul või rentnikul on võimalik ala taastamiseks taotleda Keskkonnaametist (KA) loodushoiutoetust või pakub KA eramaa omanikule võimalust taastada poollooduslik kooslus mõne projekti raames. Peale seda on maaomanikul või rentnikul võimalik ala hooldamise eest taotleda PLK hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine riigimaadel toimub Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel ja koostöös maahooldajatega. RMK korraldab nendele aladele rendikonkursi ning sõlmib pikaajalised lepingud alade hooldamiseks. Esmase taastamise viib läbi RMK eemaldades alalt likviidse puidu. Lõpliku taastamise teeb loodushoiutoetuse abil rentnik, nagu ka edasise ala hoolduse. Poollooduslike koosluste parimate hooldusvõtete tehniliseks kirjeldamiseks on KA tellimusel teadlaste-ekspertide töörühmade poolt aastatel 20092012 koostatud järgmised niitude
Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste loomine
Telefon: 156 56 55(kodu) 53 42 616(mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 2007-... Tartu Ülikool Harvendusjuht(õppevorm: kaugõpe) Magistritöö: Harvendamise tingimused Eestis 1994-1997 Tartu Tamme Gümnaasium 1982-1994 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Täiendkoolitus: Nov. 2005 Riigimetsas harvendamine, OÜ Riigimets, maht 24 tundi Töökogemus: Juuli 2004 September 2006 OÜ RMK harvesterijuhina Peamised tööülesanded: 12 töötajaga MRK aladel harvesterimine Juuni 2000 Juuni 2002 OÜ Riigiasutaja töötaja Peamised tööülesanded: õppimine harvesterida, harvesteriosakonna töö(7 töötajat) korraldamine. Keeled: Eesti keel- emakeel Inglise keel- kõnes hea, kirjas rahuldav Autojuhiload: B-kategooria alates 1998 Huvialad: Reisimine ja metsandus Isikuomadused:
jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel fakte ● Valitseb keskkonnaamet ● Korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ● 1979. aastal tehti maastikukaitsealaks. ● Rahvuspargiks tehti alles 1993. aastal. Aitäh kuulamast ja vaatamast! Kasutatud kirjanudus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_r ahvuspark ● http://www.keskkonnaamet.ee/? lang=karula Kuppelmaastiku vaade Rebasemõisa torn Karula kaart Veel karula maastikku Karula kaart
keskkonnasäästlikumaks. Põhiline osa keskkonnahariduslikust tegevusest on suunatud lastele. Keskkonnaamet on välja töötanud ligi 100 õppeprogrammi, mis võimaldavad viia loodusainete tunde läbi viia kaitsealal, koolis või selle ümbruses. Õuesõppe tunnid pakuvad lastele huvitavat vaheldust ning aitavad kinnistada klassiruumis õpitud teadmisi. Programmides osalemine on lasteaedadele ja koolidele tasuta. 18. Millega tegeleb loodusturismis RMK? RMK on riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ning puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koordineerib ja korraldab jahindust riigimetsades. 19
ruthlessness. The mentioned qualities are all what my brother has. He has succeeded in life as in his career. Career wise he has made very many important and really good decisions, he worked hard in school and in college, he had determination to work really hard and get a college degree in the field he likes. The 10 years he has been in the work market, he has worked for many companies. Looking for the perfect and best job. At the moment he is working in RMK, where he has worked for 6 years and he is currently happy with the job. So in conclusion to be successful life in generally is to study hard and have the determination and belief in yourself to success.
arendustegevus ning regulatsioonide väljatöötamine. METSAKLASTRI STRUKTUUR Metsaklaster tööandjana. Metsaklastrisse on haaratud lisaks metsade majandamisele, puidu varumine, puidu töötlemine, ehitus, transport, energeetika, masinaehitus ja puhkemajandus. Kõikide nimetatud aladega kokku puutuvad inimesed on vähemal või suuremal määral seotud metsaklastriga. Siia klastrisse kuuluvate inimeste arv ulatub kümnetesse tuhandetesse. Ainuüksi RMK (Riigimetsa majandamise keskus) pakub tööd enam kui 800 inimesele (aasta 2010 seisuga). Lisaks kasutatakse ka väga palju alltöövõtjate teenuseid. Samuti on rakveres asuva JELD-WEN Eesti As tehase 3 vahetuses kokku ligi 700 töötajat. Nende peamisteks toodeteks on sise- ja välisuksed ning ukselengid. Selliseid metsaklastriga seotud firmasid ja institutsioone on eestis sadu, kui mitte tuhandeid. Metsasektoris hõivatud tööjõu osakaal hõivatute koguarvust oli 5,1 % (ESA 2008).
Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse
Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum Suviti teatrietendused Jäneda mõis Musta Täku Tall Vabaõhurestoran Jäneda Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts. Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis PõhjaKõrvemaa Eestimaa Sveits pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks Üks populaarsemaid rattamatkakohti Matkarajad RMK poolt tähistatud Joonis 8. Vaatetorn Venemäel Joonis 9. Tõukekelgumatk Joonis 10. PõhjaKõrvemaa Joonis 11. Matkarada Põhja looduskaitseala kaart Kõrvemaal Google Wikipedia matkad.elektriraudtee.ee www.goestonia.ee www.janedaturism.ee Teatmeteosed
olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Märgatud 275 erinevat linnuliiki. 175-el liigil on pesapaigad ning 33 liiki on rändavad veelinnud. 49 kalaliiki. 47 erinevat imetajat. 722 erinevat kõrgtaime. Külastamine Rahvuspargiga tutvuma pääseb jalgsi, rattaga ja Matsalu lahele paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne. Populaarsemad neist on Haeska, Keemu ja Kloostri. RMK tegeleb Matsalu rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. Sõlmima on hakatud ka koostöölepinguid kohalike teenustepakkujatega. Nendeks on muuseumid, majutus, toitlustus, giidid, paadimehed, reisikorraldajad. Ideaalne paik matkamiseks. Kasutatud allikad http://rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/matsalu- rahvuspark http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/r ahvuspargid/matsalu http://www.matsalu.ee/ Tänan tähelepanu eest!
.. · 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega · 1979 valmis esimene Eesti punane raamat Joonis 2. Eesti kolmas punane raamat Lähiajalugu · 1992 Eesti osales esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil. Ratifitseeriti CITES konventsioon, mis reguleerib ohustatud liikide isendite kaupade vedu riigist-riiki · 2009 Kaitsealade külastust hakkas korraldama RMK. Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise põlislooduse kaitsealade võrgustiku liikmeks Kasutatud piltide lingid · Joonis 1 - http://y.delfi.ee/norm/contest/1/6541_9WRRSV.jpg · Joonis 2 http://www.zbi.ee/punane/ajalugu/punaraamat_1998.jpg
legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja
Kaljukotkas Laululuik Kaitsealused loomad Kivisisalik Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus Erakordne loodusmaastik Aktiivse loodpuhkuse piirkond Matka- ja loodusrajad Loodusvarad Negatiivne inimmõju Mootorsõidukitega liiklemine Metsade liigne majandamine Telkimine ja lõkke tegemine Jussi nõmm Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm Positiivne inimmõju Positiivne RMK rajatud matkarajad ja matkateed Spetsiaalsed laagripaigad Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Kultuurilugu Kulli talu peremee Kulli Jüri A. H. Tammsaare Noorte Meeste Kristlik Ühing Aitäh tähelepanu eest!
käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid seoseid. · Haridustööks soodsad võimalused. · Eksisteerib seminariruum. Koostööpartnerid · Eraisikutest turismiettevõtjad (turismitalud) · RMK Riigimetsa Majandamise Keskus · Keskkonnaministeerium Tänan kuulamast!
minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud. Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega '' tule metsa!'' See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.
Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest.
Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saadjärv.
· 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele. · Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud RMK Sagadi metsakeskuse muuseumi osana, eksponeerides mõisaarhitektuuri ja interjööri koos ajastutruu mööbliga Siin viiakse läbi ka koolitusi, konverentse, teatrietendusi, pidulikke vastuvõtte ja muid üritusi. Endises mõisa köögis on avatud jahisaal, kus lisaks esinduslikele jahitrofeedele on eksponeeritud unikaalne Sven Lordi kollektsioon jahirelvade arengust viimase 250 aasta jooksul.
Tutvuti sealse metsa ja selle majandamisega. Võõrustajaks oli Pajaka Puit OÜ, kes näitas, kuidas nemad metsa raieringi algusest lõpuni majandavad. Õhtu sisustati uisutamise ja perenaise põnevate roogadega. • 1. veebruaril käisid seltsilised tõukekelgumatkal Pühajärve metsaradadel. Matka korraldas Loodusturism.ee ja põnevaid lugusid kohalikust elust ja olust pajatas giid Oliver Loode. • 28. jaanuaril käisid seltsi tudengid ja vilistlased Saaremaal RMK korraldatud õppejahil. INFO • Täpsem info on saadaval Eesti Metsaüliõpilas Seltsi kodulehel https://emeus.ee/ OODATUD ON KÕIK METSANDUSE, PUIDUTÖÖTLEMISE NING LOODUSVARADE KASUTAMISE JA KAITSE ERIALADE TUDENGID!
hävivaid liike ja kultuuripärandeid. Pargi pindala on 12 300 ha. Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets
annaabi.ee 
