Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
seonduvate
eesmärkide
ees võib
hinnata
mitmeti:
näha selles
kõrget
teadlikkust
või hoopis
keskkonnate
advuse
teatud
deklaratiivsu
st (vähest
seost argielu
probleemide
ga). Tundub,
et ei
spetsialistid
ega ka
elanikkond
seosta
isiksuse
esteetilist ja
eetilist
arengut ning
sellest
tulenevat
teadlikku
miljöökujun
dust
keskkonnak
aitse ja
loodushoiug
a. Kas pole
just nende
ühendamise
s üks
võimalusi
jõuda
abstraktsete
lt
eesmärkidelt
ökoloogilise
kultuuri
tegelike
avaldumisvo
rmideni
igapäevases
elus?"3
(Lauristin jt
1985, 379;
Oole,
Kasemets
2000, 10-
20).
SEI-Tallinna
avaldatud
uuringus
"Inimene ja
keskkond"
(Kaasik jt
1996, 39)
leiavad 57%
nendest,
kellele
suhtlemine
loodusega
on väga
tähtis, et
kodanikel
lasub
põhiline
vastutus
keskkonnak
aitse eest.
Kurvastusek
s on 50%
täpselt
vastupidisel
arvamusel.
Hiiumaal
1994. aastal
läbi viidud
sotsioloogilis
e uurimuse
tulemusena
65%
vastajatest
uskus, et
looduses
peitub
salapäraseid
või meist
kõrgemaid
jõude.