Ebapärlikarp
EBAPÄRLIKARP
Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on
võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl
tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera.
Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama
pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi
sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on
üliaeglane.
Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks
on ta ainult poole sentimeetri pikkune ja viieaastaselt kahe sentimeetri pikkune.
Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks.
Seejärel kasv aeglustub veelgi. Seega on 12 - 13 sentimeetri pikkused ebapärlikarbid
juba õige eakad - umbes 70 aasta vanused. Sama lugu on ka pärlitega.
Sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanu...