Norra
Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse
peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi
laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen
ja Skien.
Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro
kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja
selle ühendeid, sealhulgas nn. norra salpeetrit. Toodetakse kaltsiumkarbiidi, Rjukanis
ka rasket vett, argooni, neooni ja mitut teist gaasi.
Rajatud on ka naftakeemiatööstus.
Võrdlemisi noor majandusharu on masinatööstus, selle põhitoodang on laevad,
naftapuuralused, veeturbiinid, elektrotehnika-, elektroonika ja kalatööstusseadmed.
Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger.
Põllumajanduse arengut pidurdavad loodusolud, eeskätt on vähe harimiseks sobivat
maad (vaid 3% territooriumist). Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu
annaabi.ee 
