Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused.
Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati
loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel
mõningased erinevused.
Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik.
Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks.
Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona
(raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse
heitmine (Shield of Battlrsea).
Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad.
Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga,
sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu
(1500-800 e.m.a) veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab
annaabi.ee 
