Hüdroenergia
aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti
ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste
kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos
voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170
m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade
rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m
pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati
üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed
mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG,
5
igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid
annaabi.ee 
