kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi. Ringikõvera raadius ja klotoidi pikkus valitakse projekteerimise käigus tehnilistest tingimustest lähtudes. 2. Trassi tähistaine ja piketeerimine Trassi tähistamine algab alguspunkti, pöördenurkade tippude ja lõpppunkti tähistamisega maastikul. Algus ja lõpppunkt asuvad teede puhul mingites teistes teede ristmikes aga pöördenurkade tipud märgitakse maastikule kas GPS või tahhümeetria kasutamisega. Selleks on tarvis määrata nurga punktide geodeetilised ristkoordinaadid ja seejärel märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks
omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi. Ringikõvera raadius ja klotoidi pikkus valitakse projekteerimise käigus tehnilistest tingimustest lähtudes. Trassi tähistamine algab alguspunkti, pöördenurkade tippude ja lõpppunkti tähistamisega maastikul. Algus ja lõpppunkt asuvad teede puhul mingites teistes teede ristmikes aga pöördenurkade tipud märgitakse maastikule kas GPS või tahhümeetria kasutamisega. Selleks on tarvis määrata nurga punktide geodeetilised ristkoordinaadid ja seejärel märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks
annaabi.ee 
