, kus a on külje pikkus. Võrdkülgse kolmnurga ümberringjoone raadius on 2 korda suurem: umbes 0,577 külje pikkust Võrdkülgse kolmnurga sise- ja ümberringjoone keskpunkt ühtivad, muude kolmnurkade puhul see nii ei ole. 4 raadius- ringjoone või sfääri punkti keskpunktiga ühendav sirglõik; ka selle pikkus. (Väike Entsüklopeedia, lk 796) 5 Apoteem, 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik (ka selle pikkus). - 2. korrapärase püramiiditipust põhiservale tõmmatud ristlõik (ka selle pikkus ehk külgtahu kõrgus) (Väike Entsüklopeedia, lk 60 9 5. Teravnurkne kolmnurk Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 10 6. Nürinurkne kolmnurk Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90°
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid võimaldavad kasutada jähem jõudu, aga kaotada teepikkusega. Kogutöö jääb aga samaks(Reegel A= F x s). Lihtmehhanismid on näiteks: kang, kaldpind ja plokk. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Kangiks nimetatakse keha, mida annab pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui mõlemale kangi poolele mõjuv jõud on võrdne. Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi lihtmehhanismiga pole võimalik võita töös. Hüdrovõimendi töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel. Vedelikule tekitatud rõhk kandub
Planimeetria Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem (Kui nurga haarad on lõigatud paralleelsete ...
10 20,00 21,30 30,80 13,12 5,60 0,00043 0,00043 11 20,13 21,03 31,00 13,12 4,47 0,00034 0,00035 12 20,20 21,03 31,00 13,17 4,44 0,00034 0,00034 Kuna tabelis polnud antud redutseerimiskoefitsente >70% ning <5% niiskusisalduse jaoks, siis pidi redutseerimiskoefitsentide tabelit laiendama ning sai ligilähedased koefitsendid. 4.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Proovik Ristlõik Ristlõik Purusta Niiskus , Survetugevus [N/mm2] eha nr e e v jõud e K3012 mõõtm pindala, sisaldus kN ed, cm cm2 , [%] a b RS,W RS,12 1 1,923 2,120 4,077 24 8,03 58,87 49,52
1. Mis asi on vektor ja skalaar? 2. Mis on nende erinevused ja sarnasused (näited)? 3. Kirjelda Eukleidsese, Lobatsevski ja Reimanni geomeetriat 4. Kuidas sõltub aeg liikumise kiireusest ja gravitatsioonist? 5. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlevatliikumist ja võnkumist? 6. Mille poolest erineb aine väljast? 7. Newtoni seadused peast ( 3tk) 8. Mida näitab töö? Mida näitab võimsus? 9. Mis asi on energia? 1. Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik. Skalaar on füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. 2. . 3. Eukleides Tema on Antiik-Kreeka õpetlane, kes pani aluse tänapäeva koolimatemaatikas õpetatavale geomeetriale. Tema geomeetria üheks aluseks on see, et paralleelsed sirged, ei lõiku kunagi. Lobatsevski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui sellised, mis lõpmatuses siiski lõikuvad. Ning erinevalt Eukledese sirge ruumi
12.Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk. 13.Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. 14.Võrdhaardne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed. 15.Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 16.Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. 17.Kolmnurga kõrgus on algusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. 18.Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. 19.Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. 20.Ruut on nelinurk, mille kõik küljed on võrdsed. 21.Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed. 22.Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks vastaskülge on paralleelsed (nimetatakse alusteks), kuid teised küljed ei ole paralleelsed (nimetatakse haaradeks) 23
Täisnurkne kolmnurk kolmnurk, mille üks nurk on täisnukr e 90 kraadi. Nürinurkne kolmnurk kolmnurk, mille üks nurk on suurem kui 90 kraadi. Teravnurkne kolmnurk kolmnurk, mille kõik nurgad on väiksemad kui 90 kraadi. Võrdhaarne kolmnurk kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdkülgne kolmnurk kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Kolmnurga kõrgus alusele selle vastastipust joonistatud ristlõik. Algarv ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Kordarv positiivne naturaalarv, mis jagub peale 1 ja iseenda veel mõne arvuga. Naturaalarv - sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ... Täisarv arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. Liigmurd harilik murd, mille lugeja absoluutväärtus ei ole väiksem nimetaja absoluutväärtusest (NT 4/3).
lõikajal on suunatud teineteisele vastu Ristuvad sirged- sirged, mis omavahel lõikudes moodustavad täisnurga Paralleelsed sirged- ühel tasandil asuvad sirged, millel pole ühiseid punkte Lõikuvad sirged- Sirged, millel leidub ühine punkt Raadius- ringjoone keskpunkti jam is tahes punkti ringjoonel ühendav lõik Diameeter- lõik, mis ühendab ringjoone kahte punkti läbib ringi keskpunkti Kolmnurga kõrgus- Kolmnurga tipust tema vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõik Kolmnurga kesklõik- kolmnurga kahe külje keskpunkte ühendav lõik Kolmnurga mediaan- kolmnurga tipust tema vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõik Trapetsi kesklõik- trapesti haarade keskpunkte ühendav lõik Võrdhaarne kolmnurk- kolmnurk, millel on kaks võrdse pikkusega kluge Nürinurkne kolmnurk- kolmnurk, mille üks külg on suurem kui 90kraadi Teravnurkne kolmnurk- kolmnurk, mille kõik nurgad on väiksemad kui 90 kraadi Täisnurkne kolmnurk- kolmnurk, mille üks nurk on 90kraadi
Rööpkülik-nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ning võrdsed Trapets-kumer nelinurk, mille kaks külge (alused) on omavahel paralleelsed ja kaks ülejäänud külge (haarad) ei ole omavahel paralleelsed. Romb-nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed Ring-ringjoone poolt piiratud tasandi osa Ringjoon-punktide hulk, mis on ringi keskpunktist ühel ja samal kaugusel Kolmnurga kõrgus-ristlõik kolmnurga külje ja tema vastastipu vahel Kolmnurga alus-kolmnurga külg, mille suhtes kõrgus määratakse Sarnased liikmed-üksliikmed, mis erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse, N:7ab on sarnane 5ab-ga Tühi hulk-hulk, milles pole ühtki elementi Arvu absoluutväärtus-arvu kaugus arvkiirel 0-punktist Ühtlase liikumise kiirus-suurus, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega Risttahukas-ruumiline kujund, mille tahkudeks on ristkülikud, mis on võrdsed oma
haaradest võrdsel kagusel. Kolmnurga nurgapoolitajate lõikepunkt - N Nurgapoolitajate lõikepunkt on kolmnurga siseringjoone keskpunktiks Kolmnurga mediaan Kolmnurga mediaan ( ehk küljepoolitaja) – kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik, ka selle pikkus. Kolmnurga mediaanide lõikepunkt - M Kolmnurga kõrgus • Kolmnurga kõrgus – kolmnurga mingist tipust selle tipu vastasküljele või tema pikendusele joonestatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus. Kolmnurga kõrgus • Kolmnurga kõrgus võib asetseda ka väljaspool kolmnurka. Kolmnurga kõrguste või nende pikenduste lõikepunkt ehk ortotsenter - K Huvitavad punktid kolmnurgas II seeria • Gergonne’i punkt • Nagel’i punkt • Isoperimeetriline punkt • Spieker’i punkt • Torricelli punkt • Fermat’ punkt Gergonne’i punkt Joseph Diaz Gergonne [žergon] (19.06.1771 – 04.05
sobib metalli ôhukese pinnakihi kôvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid, tahkudevahelise nurgaga 136°, jôuga 9,8...980 N (1...100 kgf) (antud töös 10 kgf) Kôvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral: HV = F/A = 2F* sin (/2) /d² = 0,189 F/d² F jôud kgf - püramiidi tahkudevaheline nurk =136° d - jälje diagonaal mm S-jälje pindala Nr. Ristlõig Ristlõik Suhteline Jõud Kõrgus Läbimõõt e e Kõrguse Pinge defor- muut muut matsioon F h d A A h kN mm mm mm² mm² mm N/mm² =A/A T E R A S M A L M Teimiku/soone Nurgad Purustustöö Purunemispinna
ümberringjoone diameetriks. Kui kombineerida Thalese teoreem ja tema pöördteoreem, siis saame järgmise tõese lause: Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt asub ühel kolmnurga külgedest siis ja ainult siis, kui see kolmnurk on täisnurkne. 22. Kolmnurga alus - Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. 23. Kolmnurga kõrgus - Kolmnurga kõrgus on alusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. 24. Pythagorase teoreem - täisnurkses kolmnurgas kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga. Sellel teoreemil on kõige rohkem tõestusi maailmas (370). 25. Eukleidese teoreem - Teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatet on hüpotenuusi ja hüpotenuusil võetud selle kaateti projektsiooni keskmine võrdeline. Tähistame täisnurkse kolmnurga kaatetid tähtedega a ja b ning hüpotenuusi tähega c. Hüpotenuusi aluseks
c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos 4. Pindala valemid. ch ab sin a +b +c S= ; S= ; S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) ; p= ; 2 2 2 abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7
c 2 a 2 b 2 2ab cos 4. Pindala valemid. ch ab sin abc S ; S ; S p ( p a )( p b)( p c) ; p ; 2 2 2 abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7
Kuiv 6 19.9 20.0 30.3 12.1 5.4 448 446 7 20.3 19.9 30.3 12.2 7.6 621 625 8 Märg 21.0 21.2 30.3 13.5 6.9 512 514 9 20.0 20.0 30.1 12.0 6.8 565 569 Tabel 5.3.3 5.4. Survetugevuse määramine piki kiudu Ristlõik Niisk Proovi- Puid Ristlõike Purusta use , Survetugev mõõtmed [mm] e us [N/mm] keha u v jõud sisald pindala, us K 30 12 nr
mõõtme a b üksik Keskm keskm 1 83 118 97,9 165 27500 280,9 2 80,5 119 95,8 179 29800 311,4 301,8 30,8 3 89 119 105,9 199 33200 313,2 4.3.2 Immutatud kehad Tabel 4.4 Proovi Survetugevus keha ristlõik Survep Purust Mano e ind av jõud kgf/cm Prk nr. meetri N/mm2 mõõtm [cm2] [N] 2 näit ed üksik [mm] a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0
2 Võrdhaarset trapetsil · Aluse lähisnurgad on võrdsed · Diagonaalid on võrdsed · On ümberringjoon. KORRAPÄRANE HULKNURK korrapärase hulknurga küljed ( a n ) on võrdsed ja sisenurgad () on võrdsed. ( n - 2) 180° Sisenurk: = kus n on hulknurga nurkade arv n Korrapärasel hulknurgal on ühise keskpunktiga sise- ja ümberringjoon. Siseringjoone raadiuseks on keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik ehk apoteem r=m Ümberringjoone raadius on keskpunktist tippu tõmmatud lõik. a m Pindala: S = n n = pr 2 R2 2 S = n sin 2 n Korrapärane kuusnurk Külg võrdub ümberringjoone raadiusega a 6 = R a 3 r =m = 2 S = 3am = pr RINGJOON JA RING
1 83 118 97,9 165 27500 280,9 2 80,5 119 95,8 179 29800 311,4 301,8 30,8 3 89 119 105,9 199 33200 313,2 4.3.2 Immutatud kehad Tabel 4.4 Prk nr. Proovi Survep Mano Purust Survetugevus keha ind meetri av jõud kgf/cm N/mm2 2 ristlõik [cm ] näit [N] 2 e üksik mõõtm ed a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0 5 119,5 111 13264,5 176 29333 214,3 216,3 22,1 6 119,3 112 13361,6 172 28667 221,6
ümberringjoone diameetriks. Kui kombineerida Thalese teoreem ja tema pöördteoreem, siis saame järgmise tõese lause: Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt asub ühel kolmnurga külgedest siis ja ainult siis, kui see kolmnurk on täisnurkne. 22. Kolmnurga alus - Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. 23. Kolmnurga kõrgus - Kolmnurga kõrgus on alusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. 24. Pythagorase teoreem - täisnurkses kolmnurgas kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga. Sellel teoreemil on kõige rohkem tõestusi maailmas (370). 25. Eukleidese teoreem - Teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatet on hüpotenuusi ja hüpotenuusil võetud selle kaateti projektsiooni keskmine võrdeline. Tähistame täisnurkse kolmnurga kaatetid tähtedega a ja b ning hüpotenuusi tähega c
11.2009 1 uus aasta 01.01.2009 Ettevõte valmistab antud kujuga detaile, mille mõõtmed võivad olla Graafilisi kuju erinevad. (vers. 97-200 Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õppemärkmiku numbri (ÕM_nr) Drawing). järgi. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga Detaili ristlõik =MOD(ÕM_nr; 50). allpool): ristkü (freeform) abi Koostada näitele sarnanev rakendus, mis võimaldab leida antud Mõned näpun mõõtmetega detaili ruumala ja täispindala (variandile vastava kujundi - Ruudu ja rin kohta). - Väjalõigete
avaldis. 6. Algebraline ruutjuur arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. Aritmeetiline ruutjuur mittenegatiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga. 15. Arvtelg, arvsirge reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvude 0 ja 1 kujutised ning sellega määratud ka teiste reaalarvude kujutised. Alguspunkti ehk nullpunkti, pikkusühiku ning positiivse suunaga varustatud sirge. 16
T 3,03 2,15 2 4 A 3,13 2,09 1,95 T 3,1 2,06 1,94 9 12,6 5,2 412 401 U 3,16 2,07 1,95 D Tabel 4. Survetugevuse määramine piki kiudu Prk Ristlõike Ristlõik Niiskus Survetugevus, nr. Puidu mõõtmed, α, e Purusta e [N/mm²] olek [cm] pindala, v jõud sisaldus, K 30 12 f S ,W f S ,12
PLANIMEETRIA III 1.Leida täisnurkse kolmnurga küljed, kui kolmnurga ümbermõõt on 12 cm ja kaatetite vahe on 1 cm. 2. Arvutada täisnurkse kolmnurga kaatetid, kui täisnurga poolitaja jaotab hüpotenuusi lõikudeks, mille pikkusedon 15 cm ja 20 cm. 3.Täisnurkse kolmnurga kaatetid suhtuvad nagu 5:6 ja hüpotenuus on 122 cm. Arvuta lõigud, milleks kõrgus jaotab hüpotenuusi. 4. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 8 cm ja 6 cm. Täisnurga tipust on tõmmatud ristlõik hüpotenuusile, leia selle pikkus. 5. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm. Arvutada siseringjoone keskpunkti kaugus hüpotenuusioe joonestatud kõrgusest. 7. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet on 15 cm ja siseringjoone raadius 3 cm. Leia selle kolmnurga pindala. 8. Täisnurkse kolmnurga siseringjoon jaotab puutepunktis hüpotenuusi osadeks 5 cm ja 12 cm. Arvutada kolmnurga kaatetid. 9
- puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline silmahammas keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv eespurihammas ristlõik ülemistel ovaalne, alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne) ülejäänud hammastel on 1 juur
madal, tööd tehes (rohkem ühikuid lülitub tööle) lihase toonus tõuseb. Lihase kontraktsiooni jõud sõltub füsioloogilisest ristlõikest, mis on kõigi lihaskiudude ristlõigete summa. Lihase kontraktsiooni (lühenemise) pikkus on kuni pool lihaskiudude pikkusest. Käävjatel ehk fusiformsetel lihastel paiknevad lihaskiud piki lihast peaaegu paralleelselt, seega sellised lihased võivad sooritada ulatuslikku liigutusi, kuid väikese jõuga (füsioloogiline ristlõik on võrdne lihase ristlõikega). Sulgjatel, pennatus, lihastel kinnituvad lühikesed lihaskiud ühelt (unipennatus) või mitmelt (multipennatus) küljelt põiki pika kõõluse külge, seega sellised lihased on väga suure jõuga (füsioloogiline ristlõik tunduvalt suurem lihase ristlõikest), kuid väikese liikumisulatusega. Lihased võivad kulgeda mööda ühest (uniartikulaarsed), kahest (biartikulaarsed) või mitmest (multiartikulaarsed) liigesest.
) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud , kus vee tihedus [t/m3] ja mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad 23 3. Laeva püstuvus jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu. Ristlõik GZ, mis on ristsirge ujuvusjõu mõjujoonele punktist G kuni punktini Z, nimetatakse staatilise püstuvuse õlaks. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ , s.t. laeva kaalu ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. Laeva ujuvusjõu mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel CL on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t. GM on laeva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kaugust BM nimetatakse alg-
· Sidemed ühendavad luid ja tugevdavad (fikseerivad) liigesekihnu · Sidemete tugevuspiir tõmbel on kuni 420 N/mm² Luukangid Kang · Mehaanika seisukohalt talitlevad luud kangidena · Kang on liikumatu tugipunkti või telje ümber pöörelda võiv jäik keha millele rakendub vähemalt kaks jõudu · Kangi elemendid: -pöörlemistelg -toimejõud -takistusjõud -jõuõlg pöörlemistelje ja jõu mõjusirge vaheline kaugus (ristlõik) Luukangide puhul on: · Pöörlemistelgeteks liigeseteljed · Toimejõuks lihaste kontraktsioonijõud · Takistusjõuks raskusjõud ja/või antagonistlihaste pinge Luukangide liigid · Pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel eristatakse kolme liiki luukange: - I liiki kang tasakaalukang - II liiki kang jõukang - III liiki kang kiiruskang Kangi tasakaal ja liikumine
Veresoonte summaarse ristlõikepindala 18 suurenemisel vere voolamise joonkiirus perifeeria suunas väheneb ja on kapillaarides paar mm/s. veenides, mille ristlõikepindala väheneb, suureneb vere voolamise joonkiirus uuesti, saavutades südamelähedastes õõnesveenideskiiruse 25-30 cm/s. Vere voolamise joonkiirus on seega seda väiksem, mida suurem on vereringeosa summaarne ristlõik. Vererõhk ja seda reguleerivad retseptorid. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Veresoonte anatoomilise ehituse tõttu on kõige kõrgem rõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks. Et vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga, on vererõhku liikumapanev jõud võrdne keskmise arteriaalse vererhuga Pa, mille väärtuseks ~100 mmHg (13,3 Pa)
11 Vere liikumise joonkiirus saavutab maksimumi aordis, ulatudes 30-50cm/s. Veresoonte summaarse ristlõikepindala suurenemisel väheneb vere voolamise joonkiirus perifeeria suunas. Kapillaarised on see ainult mõnes mm/s. Veenides väheneb ristlõikepindala taas ning joonkiirus suureneb, saavutades 30cm/s. Joonkiirus on seda väiksem, mida suurem on antud vereringeosa summaarne ristlõik! 14. Mikrotsirkulatsioon, ainete vahetus vere ja kudede vahel. Mikrotsirkulatsioon - ainete vahetus vere ja rakkudevahelise vedeliku vahel. Vaherusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad kapillaarid, prekapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid. Need on vajalikud erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning CO2 ja teiste jääkainete äraveoks. Vere voolamine seal on aeglane
annaabi.ee 
