Bütsants
inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad
kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke
rahaga, et kompeneseerida merekaubandusega kaasnevaid riske. Kuid jõukamate
kaupmeeste kõrval oli ka hulganisti vaesemaid, linnast linna ja laadalt laadale rändavaid
kaupmehi.
4. Kirik ja usuelu
Mitu tähtsat hilise Rooma riigi aegset ristiuskukeskust- Jeruusalemm, Aleksandria ja
Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule
kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli
nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu
kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja