Traditsioon - Lapse sünd
ei alustatud ühtegi tööd. Õnnetud olid need ka elu
alustamiseks. Pühapäeval sündinu oli eriti õnnelik ja seda
usutakse tänase päevani. Õhtune laps oli õnnelik,
hommikune pidi aga terve elu tööd rügama, et ots otsaga
kokku tulla. Üle Eesti oli tava, et laps võeti vastu
vastassugupoole riietesse, poiss naistesärki ja vastupidi.
Seda tehti selleks, et tagada, et laps kindlasti abielluks.
Seoses ristiusu levikuga kandusid mõned vanad lapse
pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli
pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks
toodud ja kurja tõrjuvat metalli.
Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul
Peale sündi
käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid
kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised
ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene
inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine)