Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina). Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Järva- Jaani õpetajatest on Eestimaa kultuurilukku läinud Chr. Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma "Liivimaa kroonika". Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool.
Seda tingis siin asjaolu, et ka pärast sakslastele alistumist 1227. aastal säilitasid saarlased teatavaid õigusi, kusjuurel võitjail oli esialgu keelatud ka linnuste ehitamine. Lisaks olid siinsed maavaldused jagunenud omavahel sageli vaenujalal olnud ordu ja piiskopivõimu vahel. Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis
annaabi.ee 
