taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega · Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) · Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest Helilained- Helilained e. kuuldav heli e. heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz 20 000 Hz Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heliallikate näited: pillikeel, kirikukell jpm. Soojus füüsika-Füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa:
proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese → laine levib. Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi. Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest (lained vees) Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ühikuks on võnkuva suuruse ühik. Näiteks veelainel pikkusühik (m, mm). Võib olla ka rõhk (Pa) Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja. Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz (Hz=1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s
annaabi.ee 
