kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. Tähtsamaid esindajaid 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei
meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms suhtes. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima vastavaid elustrateegiaid, käitumisstiile, suhteid teistega. Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on aja jooksul muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega, on lastega kodune, julgedes samas tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam alavääristavalt või pilkavalt õrnemat sugu meenutavaks. Naised töötavad tänasel päeval tippjuhina ja teenivad seejuures suuri summasid. Samuti ei ole tänases ühiskonnas kuidagi erakordne kohata naist, kes lõhub puid, istub traktori rooli taga või vahetab autol rehve. Siiski peab nentima, et kui mõni aeg tagasi ei kohanud sääraseid valikuid üldse, siis tänasel päeval on need küll esindatud, kuid siiski tagasihoidlikumalt kui sooviksime.
annaabi.ee 
