Kopsuvähk
Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi
kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja muu sellise
eest. Karvakeste hävinedes jõuab tõrv kopsupinnale ning soodustab kasvajarakkude teket.
Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis.
Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui
suitsetajatel. Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas
võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka
saastatud õhk.
Areng
Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul
rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui
ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need
aastate jooksul muutuda vähirakkudeks
annaabi.ee 
