Põhjapõder Nikko
Ta hakkas poega otsima. Teisedki
aitasid teda.
V�ike p�hjap�der j�udis koopa sissep��su juurde. Ta l�ks ikka vapralt edasi.
Nikko juba m�tles, et kui tore tal isaga on. See tegi tuju r��msaks. Varsti pidi ta
ka ju kohal olema. Siis aga, kuulis Nikko samme. Need jooksid tema poole.
"Hundid!" j�udis Nikko veel h��da. Ta pidi lippama nii kiiresti kui jaksas. Ja
seda ta ka tegi. Siiski muutusid jalad n�rgaks. Hakkasid isegi v�risema. V�ike
p�der kukkus. Nikko arvas, et enam ei ole midagi teha. �ks hundidest j�udis ka
j�rele. �nneks j�udis Nikko end p�sti ajada ja ta jooksis edasi. Huntidest ta
ikkagi ei p��senud. Nad jooksid p�drale v�ga kiirelt j�rele. Nikko jaks hakkas
l�ppema. Siis aga hundid peatusid. Nikko sai peagi aru. Ta oli j�udmas koopast
v�lja.
Koopast v�lja j�udes, oli ilm palju muutunud. Tuiskas. See oli k�ll halb.
Nikko ei olnud endas enam kindel
annaabi.ee 
