Keha mis taastab peale jõudude lakkamist oma kuju nimetatakse elastseks kehaks. 33.Veereva silindri (toru) kineetiline energia Veereva silindri (toru) kineetiline energia avaldub kulgliikumise ja põõrdliikumise energiate summana: Ek = + (m – keha mass, V – kulgliikumise kiirus, I – inertsimoment ja ω – veeremise nurkkiirus) 34.Keha kaal ja raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputuseset Keha kaal: P = mg (P – keha kaal, m – keha mass ja g- raskus (vabalangemis) kiirendus) Raskusjõud e. gravitatsioonijõud on jõud, millega maa, või mõni muu suur taevakeha mõjutab endast palju kordi väiksemaid kehi. Raskusjõud: Fg = mg = gravitatsiooni const (M- maa mass, m- keha mass R- maa raadius) Maa mass M = 6 * 1024kg ja vabalangemise kiirendus g = 9,8 m/s2 35.Dünaamika põhiseadus
Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = ρ V g, kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2). Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, raskusjõud ja kaal ei ole samased mõisted. Keha raskusjõud mõjub alati, kaal aga mõjutab keha alust või riputuseset (st teisi kehi). Raskusjõud ja kaal on võrdsed, kui keha ei liigu või liigub ühtlaselt. Kui keha liigub kiirendusega (olgu siis kiirenev või aeglustuv) on keha kaal raskusjõust erinev, sest kiirenduse korral keha kaal muutub, raskusjõud mitte. 9. Kui λ= 0,002 m ja T= 0,05 ms, milline on siis laine levimiskiirus? Andmed: λ= 0,002 m (lainepikkus) T= 0,05 ms (laineperioop) V= 0,002 m/0,00005 s= 40 m/s 11.PILET 1
annaabi.ee 
