TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
t vee kohta);
R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1);
T- temperatuur Kelvini kraadides
i - isotooniline koefitsient
i = 1+(n-1)
- dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist)
n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv
44. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 25oC, i= 1
= - iCRT
45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest?
Paljudes ringsoonelistes puudes toimub aasta lõpus külmade saabudes kavitatsioon kui õhumullid väljuvad külmuvast veest.
Kevadel vedelikusammas nendes soontes ei taastu. Vee liikumine saab sellistes puudes toimuda uues kevadel moodustunud
puidus. Seetõttu sellised puud lehtivad hilja (tamm, saar, jalakas jne.). Ka hajussoonelistes puudes võib talvel veetustumise
tingimustes toimuda kavitatsioon, kuid kevadel õhumullid juhtsoontes kaovad kui tegemist on veetustumise suhtes