Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14
Keha läbitöötamisel liikuda ülalt alla või vastupidi. Harjutused lokaalsetele lihasrühmadele, piirkonnale. Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees.
mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja –painutused, väljaasted, kükid jne. Praktikas on juurdunud küllaltki efektiivne lihaste soojendamise järjestus: algul harjutused kätele ja õlavööle, seejärel kerelihastele ja lõpuks puusa-, reie-, sääre- ja pöialihastele. Selline lihaste „läbitöötamine“ ülalt alla võib korduda mitmel korral. Võimalik on ka ringmeetod, kompleks 6-8 harjutusest (8-12 kordust igaühes), mõjutades erinevaid lihasgruppe, kõike korrates 3-4 korda. Meeskonnaalade (pallimängud jne) ja ka mitmete individuaalalade (kergejõustik, tennis, jõutreening jne) puhul on soovitatav alustada treeningut suuremaid lihasgruppe kaasavate harjutustega - nt rahulik jooks, sõudmine ergomeetril, jalgrattasõit. Üldsoojendus peaks kestma 5 - 10 minutit, millele järgneb võimlemine ja venitusharjutused. Kindlasti tuleks teha
Tutvustatakse ka lipuvärvid rühmade kaupa eraldi: 1 sõimerühm – kollane lipp; 1) noorem rühm - punane lipp; 2) vanem rühm- sinine lipp. TÄHELEPANU koondav ülesanne: Üks vile – kõik lapsed jooksevad siin suures saalis vabalt ringi Kaks vilet – iga lapsevanem otsib oma lapse saali keskelt üles ja jooksevad nüüd juba paarides, kätest kinni hoides koos edasi Kolm vilet – rivistumine oma kohtadele algasendisse tagasi (laps ees ja lapsevanem tema selja taga). AVAMARSS (ringmeetod) Laps marsib ees, lapsevanem tema järel pikas kolonnis kõik koos pidulikule avamarsile. Käsklus: „ Palun kõigil rühmadel rivistuda ühte kolonni oma rühma lipuvärvide taha“. 7 Õpetaja ülesanne on tõsta oma rühma lipuvärv ja näidata rühma asukoht ruumis s.o esimene õpetaja, eelnevalt kokkulepitud ja võtta üksteiselt käest kinni. Teine õpetaja rühmast asetab samal ajal vahendid nii nagu on eelnevalt kokku lepitud ja näidatud.
annaabi.ee 
