Samuti väntvõllilt ringiaetaval tsentrifugaalkompressoril on hoopis erinevad omadused. Olemuselt on tsentrifugaalkompressor väga sarnane turbo külmale e. kompressoripoolele, kuid seda ei käita turbiin, vaid mootor ise rihm ja hammasülekande abil. Erinevalt varem vaadeldud "positive displacement" kompressoritest sõltub tsentrifugaali tekitatav boost väga oluliselt kompressori ringiajamise kiirusest teoreetiliselt kasvab boost võrdeliselt kompressori tiiviku pöörlemiskiiruse ruuduga. Maksimaalne ülelaaderõhk saavutatakse reeglina mootori redline'i juures, kus kompressori tiiviku pöörlemiskiiruseks võib olla kuni 80 tuhat p/min. Kuna kompressori käitamiseks üldjuhul omaette käigukasti ei kasutata, tähendab redline'i juures tipnev boostikõver ja boosti otsene sõltuvus pööretest seda, et mootori pöörete langedes kaob sama
. Voolikut on võimalik maha panna kõverjooneliselt ümber lilleklumpide , põõsaste ja puude. Voolikute läbimõõt on 13..19 mm, maksimaalne pikkus 80.. 45 m. Mida jämedam on voolik, seda lühem on selle pikkus, sest seda tuleb järele vedada.Voolikvihmutusseadmed on eesti tingimustes kõige paremad, sest nad on mobiilsed seadmed ja ei nõua tihedat toruvõrkku.Nad koosnevad jugavihmutist, seda toitvast voolikust, mille kastmise ajal voolikut keritakse, ning pooli ringiajamise mehhanismist. Voolikvihmutusseadmed võib konstruktiivselt jagada: 1. Voolikupooliga seadmeteks 2. Järelveetava voolikuga seadmeteks Voolikupooliga seadmeid valmistatakse kõige rohkem, ühe seadme vooluhulk võib kõikida suurtes piirides. Poolile keritavate voolikute läbimõõt on 32 kuni140 mm, pikkus 100- 600 m. On kasutusel ka kahe pooliga seadmeid, vihmuteid saab kahele poole jagada. Vihmutuseks tuleb vihmutusseade viia hüdrandi juurde ja sellega ühendada. Seejärel viiakse
See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. 6. Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine. Külmkapp võtab toiduainetest sooja ära, külmaandja ehk aurusti abiga ja eraldab sooja keskkonda kondensaatori abiga. Kogu külmutamine toimub külmkapis teatud gaasi ringiajamise abil. Kõigepealt satub vaadeldav gaas kompressorisse, kus see vedelikuks muudetakse. Selle tulemusena tõuseb nii gaasi rõhk kui ka temperatuur. Edasi liigub gaas torudesse, mis paiknevad väljaspool külmkappi, harilikult kapi tagaküljel. Neis torudes liikudes annab gaas ära osa soojusest ja kondenseerub vedelikuks. Edasi liigub see nüüd-juba-vedelik spetsiaalsesse ventiili, mille abil lastakse suure rõhu all oleval vedelikul voolata madala rõhuga piirkonda