Õhusõidukitele mõjuvad jõud
3) kaldenurga 10-15 % all, mis on ka ühtlasi parim kaldenurk lohel õhuvoolu
suhtes (Abel & Helme, 2015).
Joonis 1. Tõstejõu tekkimine plaatlohel (Abel & Helme, 2015)
Jooniselt 1 on näha, et plaatlohel tekib kalduasetatud takistus, ning see takistus on
suunatud ülesse ja taha. Plaatlohe püüab tuule mõjul taganeda ja ka samaaegselt tõusta.
See jõud ehk takistus, mis tekkis nimetatakse aerodünaamiliseks kogujõuks. Seda jõudu
võib jagada kaheks:
1) rindtakistuseks (joonis 1. tähis X), mis on parralleelne õhuvoolu suunaga (Abel
& Helme, 2015).
2) tõstejõuks (joonis 1. tähis Y), mis on teise joone või pinna suhtes 90 kraadi.
(Abel & Helme, 2015) (Kristel, 2015)
Tõstejõud Y ongi see jõud, mis tõstab tuulelohe ülesse. Samuti ehitati esimesed
lennukid lamedate tiibadega. Lamedate tiibade nõrkus oli see, et nad olid õrnad (Abel &
Helme, 2015).
Siis tehti tiivad, mis sarnanesid linnu tiibadele- pealt kumerad ja alt nõgusad
annaabi.ee 
