Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null. Kriitilisest kohtumisnurgast tuleb igaks juhuks kaugelt eemale hoida. Rindtakistus on takistus mis tekib tiiva kohtumisnurga suurenedes. (koosneb profiilitakistusest ja induktiivtakistusest). Tiiva aerodünaamiline väärtus on tõstejõud ja takistusjõu suhe K=Y/X Teatud kohtumisnurkade juures hakkab takistus suurenema tõstejõud juurdekasvust. Tegijapoiss Kasulik kohtumisnurk on nurk mille juures tiiva aerodünaamiline väärtus maksimaalne, Tiiva aerodünaamiline väärtus on ka ühtlasi tõstejõu ja takistuse koefitsentide suhe. K=Cy/Cx
raamatut. Töö eesmärgiks on informeerida inimesi jõududest, mis mõjuvad õhusõidukitele. 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE 1.1. TÕSTEJÕUD Tõstejõud on jõud, mis hoiab õhusõidukit õhus. See tekib õhusõiduki või õhu liikumise tõttu (Abel & Helme, 2015). Kui näiteks plaatlohe asub õhuvoolus: 1) serviti, siis tõstejõudu ei teki ja lohe langeb raskustungi mõjul maha (Abel & Helme, 2015). 2) lapiti, siis ei teki tõstejõudu, kuid siis hakkab kasvama rindtakistus (Abel & Helme, 2015). 3) kaldenurga 10-15 % all, mis on ka ühtlasi parim kaldenurk lohel õhuvoolu suhtes (Abel & Helme, 2015). Joonis 1. Tõstejõu tekkimine plaatlohel (Abel & Helme, 2015) Jooniselt 1 on näha, et plaatlohel tekib kalduasetatud takistus, ning see takistus on suunatud ülesse ja taha. Plaatlohe püüab tuule mõjul taganeda ja ka samaaegselt tõusta. See jõud ehk takistus, mis tekkis nimetatakse aerodünaamiliseks kogujõuks. Seda jõudu
annaabi.ee 
