Läänerindel muutuseta
teadmatus ning kaaslaste meeleheide,piinad ja valu. Ainus, mis meid veel erksatena
hoiab on kamraadlus, me püüame olla positiivsed, teeme nalja ja hoiame kokku.
Me oleme hakanud rohkem väärtustama enda elu ja sõpru,kellega me oleme koos
rindel olnud. Me oleme justkui üks suur perekond, kes on alati üksteisele toeks.
Sõprus on see, mis meid tõepoolest koos hoiab ning aitab meil olla sellised, nagu me
alati olnud oleme. Sõpradeta oleks sõda veelgi jubedam kui ta on.
Tänaseks oleme rindeeluga harjunud. Me võtame sõda kui saatust. Me ei mõtle kunagi
sellele, mis saab homme, vaid elame päeva korraga. Muidugi me igatseme ka oma
lähedasi aga me teame ka seda, et kui me kord juba koju läheme, siis on sealt väga
raske taaskord lahkuda. Soovime Teile kõike head ning üritame oma riigi au ikka
kõrgel hoida.
Lugupidamisega
Teie õpilased.