* CC kroom ja vask; * vask + orgaaniline biotsiid; * orgaanilised biotsiidid vesilahuses, peamiselt sisekasutuseks; Eesti kliimas ja korralikult ehitades ei vaja karkassipuit, sarikad jmt immutamist; * lahustipõhised (veevabad) orgaanilised biotsiidid, nii sise- kui välistingimustes kasutatava kuiva materjali immutamiseks ilma seda veega küllastamata.Kõige ohtlikum neist ainetest on arFoto 3. Eestis, kus termiite ei ole, vajab immutust vaid puitkarkassi alumine vööpruss. M. Riistop, Puidu kaitseimmutus Puuinfo 2005/2 lk 1113 http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuinfo_2005_2/Alar_Just_Puidu_tulepysivus.pdf Puitmaja ei ole tuleohtlikum kui teised majad Viimased suurtulekahjud puitlinnades jäävad kaugete aegade taha. Tuleohutusmeetmed ja majade konstruktsioon on piisavalt arenenud, et piiranguid puidu kasutamisele linnaehituses kärpida. Seda ongi paljudes riikides tehtud, Eestiski on 1. jaanuarist 2004 talitluspõhine lähenemine lubatud
samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust. Samuti sisaldab informatsiooni talveaedade kohta. 11. Sulev Nurme. Vana aia taimed - õnn või õnnetus. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/vanapuudaed.pdf Allikas kirjeldatakse, milliseid väljakutseid tuleb ette vanu aedu korrastades. Käsitletakse põgusalt vanu puid, ilupõõsaid, viljapuid- ja põõsaid, ronitaimi, püsikuid ja muru. 12. Märt Riistop. 2004. Ehitagem Puidust. Puit ehituses. http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuinfo_2005_1/Mart_Riistop_Ehitagem_puidust.pdf Artikkel käsitleb puidu rakendamise eeliseid ehituses. Tuginetakse erinevatele uuringutele ning tulemustele reaalses elus. 13. The Economist. Technology Quarterly. From the print edition. 09.12.2010 .Does it really stack up? Vertical farming. http://www.economist.com/node/17647627?story_id=17647627&fsrc=rss
4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5. Ekvatoriaalsed metsad Aastane juurdekasv: 50 m3/ha aastas Puuliigid: palmid, hevea, punane puu, ülekaalus väheväärtuslikud puud Tähtsus: väärispuidu üleraie, olulised elukeskkonna säilitajatena loomadele ja taimedele, hapniku tootjad MAAILMA METSI LAASTAB ALEPÕLLUNDUS 04.05.2006 | Märt Riistop (ÄP Tööstus) Ikka veel leiab umbes pool maailmas raiutavast puidust kasutamist kütusena ning suur osa metsadest langeb tuleroaks seetõttu, et põllumaadele ruumi teha. ÜRO organisatsioon FAO [ütleb], et maailma metsade pindala väheneb endiselt, kuid see vähenemise ulatus on varem arvatust väiksem. Aastatel 2000-2005 vähenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade
Puidust saame küllaldaselt ehitada ning seda ka küttematerjalina kasutada. Puid liigitatakse kaheks: okaspuiduks ja lehtpuiduks. Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule. Puitu tuleb kasutada mõistlikult ja ökonoomselt. Selle mõttetu kasutamine ei ole ühiskonnale absoluutselt hea. 6 Kasutatud kirjandus: Lembi Tamm, Heiki Timotheus, Keemia IX klassile, Tallinn, AVITA 2001 Märt Riistop, Süsinikuringe metsas. - Eesti Mets, 2002, nr 3 Endel Saarman, Udo Veibri, Puiduteadus, Tartu, 2006 http://www.puukeskus.ee/188 http://et.wikipedia.org/wiki/Puit#Koostisosad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kiudained.htm http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200806/200x200/267960_22271_1MM14AUG07 P25.JPG http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://www.naistemaailm.ee/img/art/3119e60965ea3b1.jpg 7
annaabi.ee 
