Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja kõrvade kõrvetamine. Peapaelad- Tihti kanti õhtutualettide juurde sulgede ja kalliskividega peapaelad. Näohooldus- Iluäri tegeles tol ajal vedelate näopleegitajate ja kreemidega. Kõik ihkasid endale kahvatut, õrna ja läbikumavat ihu. Selleks kasutati talgi- või riisipulbrit ning veresoonte rõhutamiseks kasutati vesivärve. Tukad- Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. S-kujuline-Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. Rinnad-Kuna viimane surus rinna madalamale ning altpoolt ei olnud seda enam võimalik kergitada, oli
sügavusega. Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Uudiseks oli autoga sõitmisel kübaratele tohutute looride lisamine. Kanti kübaraid, mille ülipikkade kübaranõeltele olid meisterdatud erilised pead. Kõik ihkasid endale kahvatut, õrna ja läbikumavat ihu. Selleks kasutati näol ja kehal talgi- või riisipulbrit ning veresoonte rõhutamiseks kasutati vesivärve. Suureks moehitiks sai ruužipasta, mida peale näole kandmist pehmendati uue kihi puudriga. Meeste rõivamood aastatel 1900-1910 Meeste riietusse tuli moodi esimene kolme osaline ülikond, mis koosnes jakist, vestist ja pükstest. Püksid, mida mehed kandsid olid kortsus ning mansetiga. Viited allikatele, mida kasutati esitluse koostamisel.