Jaapani muusika
AJALUGU
Keskaeg
Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid
eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele
kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad)
poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012)
Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri
etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14.
sajandi lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants
Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja
muusikud. Peategelane kandis tavaliselt maski, mis sobis tema rolliga. (Samast)
Nohgakul oli kaks elementi: vokaal (Utai, mida esitasid näitlejad, koor ja kaheksa lauljat) ja
instrumentaal (Hayashi, mis sisaldas bambusflööti, ja kolm trummi). Laulu ei saadetud mitte