juhtnööre, kuidas kavandada hästi funktsioneerivaid merekaitsealade võrgustikke (Berglund et al., 2012). 13 3. Kaitsealad Läänemeres 3.1. Läänemere lühiiseloomustus Läänemeri on Musta mere järel suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas ning ei ole just palju liike, kes oleks selles vees kohastunud elama. Hüdroloogilisest aspektist on veevahetuse mehhanismid Läänemere ja Põhjamere vahel väga keerulised. Riimveel, mis pärineb Läänemerest, on madalam tihedus ning seetõttu liigub see mööda pinda küllaltki takistamatult, vastupidiselt soolasele veele, mille teekonnal Põhjamerest on takistuseks mitmeid veealuseid barjääre. Nendest faktidest lähtudes on võimalik uurida soolsuse gradienti mööda Läänemerd (lühiülevaade toodud Martin et al., 2006). See, et Läänemeri on suhteliselt liigivaene, ei tähenda seda, et seal elaks vähe isendeid.
1500 L tstuses Veekeskkonda iseloomustavad parameetrid: 1. Fsikalised parameetrid Temperatuur: veel on suur soojusmahtuvus, +4 oC juures vesi on kige suurema tihedusega, +40 oC juures kaob vee struktuursus. Valgus: veepinnale langev valgus osaliselt peegeldub sellelt tagasi, lejnu tungib vette, kus ta neeldub ja hajub vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2. Keemilised parameetrid Soolsus: ookeanivee soolsus on psiv (34-35, promilli), merevee soolsus on 25-50, riimveel 1-25, mageveel kuni 1. Hapnik: vette satub hapnik lahustumisel atmosfrist ja veetaimede fotosnteesil. Ssihappegaas (CO2): tekib veeorganismide hingamisel, lahustub atmosfrist vette ning vabaneb ssihappe sooladest. Vvelvesinik (H2S): moodustub vees bioloogilisel teel bakterite elutegevuse tagajrjel, H2S on enamikule veeorganismidest toksiline. - Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0
annaabi.ee 
