Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )
Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist
koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks. Paraku ebaõnnestusid balti liidu loomise katsed täielikult, põhjuseks olid omavahelised vastuolud poole-leedu
konflikt ning soome-tahtis läheneda skandinaavia riikidele, venemaa terav vatsuseis selle liidu loomisele. Ainuk tegelik samm oli Balti liidu loomisele oli 1923
aastal sõlmitud Eesti-Läti kaitseliidu leping.
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu
1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja
vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika