Rohkem turumajandust
sekkumine vabade inimeste omavaheliste majandussuhete kujunemisse ja riigi rolli pidev
kasvatamine.
Riigiusklik ei leia, et majanduses võiks väärtuse loojale võimalikult suure tüki loodud
väärtusest alles jätta, sest ametnik teab paremini, kuidas see väärtus tekkis ning mida sellega
teha. See, et sellise suhtumise tõttu saab pärsitud motivatsioon seda, muide maksustatavat,
väärtust luua, pole riigiusklikele arusaadav. Ideaalis peakski igasuguse turujõu asendama
ametnik, kes evides justkui piiramatut intelligentsi (ja moraali), suudavad soovi korral
kergendada kasvõi objektiivse paratamatusena kõiki võrdselt mõjutavat gravitatsiooni. Mingi
perioodi näis eelkirjeldatu ka toimivat – seda seni, kuni võlakoormat oli võimalik kasvatada.
Vahendist eesmärgi teinud riigiusk on viinud Euroopa kriisi ja mis seal salata – üpriski
lootusetusse stagnatsiooni