Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit
hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest, Koerust, Jänedalt, Järva-Jaanist, Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Retlast pärit Laine Erik-Kallas on Eesti kõigi aegade parim naiskergejõustiklane, kes on olümpiamängudel võistelnud koguni kaks korda. 1932. aastast, kui kehakultuuri edendamiseks hakati eraldama riigitoetust, palgati maakonda ka spordiinstruktoreid, kelle ülesandeks oli korraldada õppuseid, kursuseid, erialaseid treeninguid ning aidata ja suunata spordielu tegevust kohtadel. Esimeseks instruktoriks sai Ambla kehalise kasvatuse õpetaja Olav (Olaf) Topman, kes oli hea tõkkejooksja ja riistvõimleja. Enne sõda oli ametis veel Tallinnast tulnud Eesti parimaid pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on noorte kergejõustiku harrastamine toimunud õpetatud treenerite juhendamisel
annaabi.ee 
