Elva alevist linnani
Peamiselt oli
see tingitud looduslikest oludest. Kõige tervislikumaks kohaks peeti just Arbi ja Verevi
järvede vahelist kõrgendikku. Alevivalitsusel oli oma tervishoiukomisjon, mis teostas
tervishoiu järelvalvet alevi piirides. Esimese paikse erapraktiseeriva arstina asus Elvas elama
ja töötama Peeter Särg aastal 1918. Enne seda võtsid suveperioodil Elvas haigeid vastu Tartu
arstid. 1920.a. kinnitati esimese riigipalgalise jaoskonnaarstina tööle Peeter Avarsoo. Alates
1924.a. asus arstijaoskond nn. arsti majas Pargi 1. Haiglat Elvas ei olnud ja vajadust suuremat
vist polnudki. Siin tegutsesid neli arsti, sh jaoskonnaarst. Peale nende tegutsesid veel
veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast.
Väljaspool alevit oli elva peamiselt tuntud suvituskohana. Suveti tõusis alevi elanike arv
kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000