Haldusjaotus
suurte volitustega asehaldur.
- Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu
ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse
ametiga presidendid.
2
- 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees
vojevood).
- Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda
eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede
eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9
staarostkonda.
- Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis
jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks.
- Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle
esindusorganiks oli maapäev ).