Prantsusmaa eeskuju j'e4ipar par v'e4ikeseks. par par Saksa valgustajate erip'e4raks oli puuduv vaenulikus kiriku ja usu vastu. Eelk'f5ige r'f5hutasid nad par par hariduse vajalikkust. Levis ka eraldi suund pietism, mis r'f5hus 'fchiskonnakorralduse t'e4iustamistpar par usu abil. Ka preisi kuningas Friedrich II m'f5istis vajadust viia l'e4bi valgustuslikule ajastule omaseid par par reforme. Eelk'f5ige juhindus ta ikkagi prantsuse valgustajate ideedest.Ta uuendas riigim'f5isates ja par par kuninglikes ametik'fclades teot'f6'f6 mahtu, lasi rajada uusi k'fclasid ja talusid, et suurendada rahvaarvu par par ning kujundas 'fcmber kohtum'f5istmise s'fcsteemi, muutes selle lihtsamaks ja kiiremaks. J'e4tkus ka par par hariduse areng.par par Valgustusajastu t'f5i uuendusi ja reforme kaasa vanadele riigikordadele. Suurenes sallivus ning s'f5diti par par v'e4hem. Lisaks muutus rahva seisukord v'f5rdsemaks ning tekkisid t'e4psemad
P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe
Rooma mosaiikidest kuulsiam kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks. Elanike põhimassi ei huvitanud miski muu peale leiva ja tsirkusemängude. Viimaste korraldamisest sõltus keisrite populaarsus ning seetõttu tapeti amfiteatrites järjest rohkem metsloomi ja gladiaatoreid. Rooma riigim olemasolu viimaste sajandite vältel haaras kriis kogu vaimuelu, kogu antiikset kultuuri. Levisid ristiusk ja sellega seotud kunst ja antiikkunst hukkus koos orjanusliku ühiskonnaga. Kasutatud kirjanus ja alliakd Jaan Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu" Tiiu viirand ,, Kunstiraamat noortele" Google Audentes Kunstiajaloo Referaat Vana-Rooma Koostas: Fred Karu Klass: 10d Tallinn 2010
annaabi.ee 
