- avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk) • Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul • Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat • Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt • Akadeemiline kõrgharidus • Peab läbima julgeolekukontrolli
1933. a Põhiseaduse muutmise seadusega ei muudetud riigikontrolli puudutavat sõnastust, ent Riigikogu rolli oluline kahandamine teisendas ka Riigikontrolli seisundit riigiorganite süsteemis. 1937. a Põhiseadus ei näinud Riigikontrolli enam Riigikogu, vaid presidendi käepikendusena, samas sätestati Riigikontroll esmakordselt iseseisva põhiseadusliku institutsioonina. Riigikontrolöri nimetamine läks Riigikogult üle Vabariigi Presidendile, kellel oli õigus riigikontrolör nimetada eriõiguse alusel Riigikogu üldkoosoleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. 1937. a Põhiseaduses ei olnud sätestatud riigikontrolöri ametiaega. Riigikontrolöri võis vabastada Vabariigi President omal algatusel või Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud ettepaneku alusel. Seesugune nimetamise ja vabastamise kord sisuliselt allutas riigikontrolöri presidendile. Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti taasiseseisvumist ja kaks aastat enne
4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indrek Teder.
EESTI VÕIM. *Seadusandlik võim : Parlament, riigikogu. *Eesti riigipea : President Toomas Hendrik Ilves. *Täidesaatev riigivõim : valitsus. *Valitsust juhib : Peaminister Andrus Ansip. *Eesti raha emiteerimise ainuõigus : Eesti pank. *Eesti panga juht : Andres Lipstok. *Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud.
Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste
Riigikantseleid juhib riigisekretär(Heiki Loot), kelle nimetab ametisse peaminister. Ministeerium- moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Igapäeva tööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantseler. Eesti Valitsuse residents, Stenbocki maja, Toompeal VALITSUSE OTSUSED *istung, kord nädalas, juhatab peaminister, osalevad kõik valitsuseliikmed *istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör *Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste,Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, olulise tähtsusega sise-ja välispoliitilisi küsimusi. *Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö,mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigut...
vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine. Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder). Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus (esimees Märt Rask), kohtuvõimu instutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem. Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu. Riigikokku valitakse 101 liiget, 4 aastaks.
RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 1)SEADUSANDLIK FUNKTSIOON · Seadused(õigustloovad aktid,sh välislepingud) · Kõige olulisemad üksikaktid(riigieelarve,varaliste kohustuste võtmine.erakorralised seisukorrad,mobilisatsiooon,jne) · Seisukohad oluliste EL õigusaktide osas 2) VALIMISFUNKTSIOON · Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll Seadusandlikud raamid(sh riigieelarve) Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne) Uurimiskomisjon Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud Diskussioon RIIGIKOGU LIIKME STAATUS · LIIKMETE ÕIGUSED
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed
Plussid: hea koostöö parlamendi ja valitsuse vahel. Miinused: tihedad valitsuskriisid, sest parlamendil on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve
Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab a) riigi(valitsemise) eesmärgid b) määratleb kodanikuõigused, vabadused ja kohustused c) kirjeldab valitsemise struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; - lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale; - lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale; - lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale; - lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt
omavalitsusasutsute tegevuse õigupärasuse kindlustamiseks loodud õigusliku vahemehe ehk õiguskantsleri institustioon. Tegemist on sõltumatu ametiisikuga, kes teostab järelvalvet ametiasutsuste poolt väljastatavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle. 11. Millega tegeleb Riigikontroll?- Ametnike majandusliku tegevuse ja ametiasutuste käsutuses oleva vara otstarbekohase kasutamise kontrollimiseks on Eestis Riigikontroll, mida juhib riigikontrolör. 12. Mis on korruptsioon?- altkäemaksu võtmine, ametiisikute äraostetavus, pistisepoliitika. Korruptsiooni olulisteks elementideks on alti isiku ebalojaalsus, salatsemine ja isiklik kasulootus.
Seaduste rikkumine ei tulene mitte ainult sellest, et tava- ja moraalinormide järgimist ei peeta tihti enam oluliseks, vaid ka sellepärast, et õigusnormid jäävad rahvale lihtsalt kaugeteks. Portaal TOM loodi selleks, et rahavs räägiks kaasa seaduste projektide ettevalmistamisel, mis kahjuks ootuspäraselt ei käivitunud. Endine õiguskantsler A. Jõks nentis, et õigusloome tase võiks olla parem. Põhjuseks võib Jõksi ning riigikontrolör M.Oviiri sõnul olla seaduste liiga keeruline sõnastatus. Samuti on neid ilmselt liiga palju ning paljud valdkonnad on ülereguleeritud. Oleks normaalne, kui ühiskonnas suudaksid inimesed oma tegevust ise reguleerida ja mõistlikult käituda. Nt Iisraelis ja Suurbritannias puudub põhiseadus. Selle asemel lähtutakse igapäevaelus pelgalt tavanormidest ning keerulisemad küsimused jäävad kohtu lahendada.
kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll: kontrollib riigi majandustegevust ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles ,et :1)kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2)riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament 3)riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4)kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus.
koostab riigieelarve eelnõu, korraldab riigieelarve täitmist Annab määrusi ja korraldusi korraldab suhtlemist teiste riikidega. 4) Riigikontroll- sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, ametis 5 aastat. Kontrollib: riigiasutuste, ettevõtete jt riiklike organisatsioonide majandustegevust. riigi vara kasutamist ja säilimist kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist riigiettevõtete majandustegevust Riigikontrolör esitab Riigikogule aruande riigi vara kasutamise kohta. 5) Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande. 6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega. 1. astme kohus- halduskohus 2. astme- ringkonnakohus 3. riigikohus 7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt.
2010 halduskorraldus 13 Valitsuse istungid · korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas · Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust · Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör 15.03.2010 halduskorraldus 14 15.03.2010 halduskorraldus 15 5 15.03.2010 e-valitsus · Sülearvutitest, spetsiaalsest tarkvarast, serverist ning audio-videoseadmetest koosnev süsteem · ministritel pole vaja kaasas tassida pabereid
- Valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi Eesti diplomaatilisi esindajaid - annab riiklike autasusid ja sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. - määrab peaministrikandidaadi 5) Riigikontroll ( sõltumatu riigiorgan) - kontrollib riigiasutuste ja riigiettevõtete majandustegevust ja nende tegevuste vastavust seadusele - kontrollib riigivara kasutamis Kontrollib KOV vara kasutamist - esitab 1x aastas Riigikogule aruande Riigikontrolli juhib Riigikontrolör ( Alar Karis ) Presidendi ettepanekul ja nimetab ametisse Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS
aastani selle ülem. Oli 19181919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni (Tartu vabatahtlike pataljoni (110-120 meest) ülem. 1919 formeeris 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi leitnandi auastmes. Poliitiline tegevus Valiti 1919 Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse, läks 1923 üle Põllumeestekogudesse. 19201937 oli IV Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige. Oli 19191920 riigikontrolör, 1920, 19211924 ja 19241926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi
BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija, vahekohtunikuks olemine, ametkonna arendamine. *Jälgida, et tegutsetakse avalikkuse huvides, mitte erahuvides. *tõstavalitsemise tõhusust. *arvestada korruptsiooniohtu. KONTROLLIB: sisekontroll - juriidiline, pol.kontroll varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine, õiguskontroll kohtusüsteem. Riigikontrolör: Mihkel Oviir. Kntrollib riigiasutusi. RIIGIPEA: Eesti Vabariigi Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik.Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks.Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. ÜL: 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti diplomaate 3) kuulutab välja seadusi;juhul kui need pole
Riigikontrolli kontrollib rahanduskomisjoni poolt määratud audiitor, iga 4 aasta järel rahvusvaheline töörühm teistest riikidest. Vigade suhtes 0-tolerants, sest 1 viga muudab ebausaldusväärseks kogu aruande. Mõjuvõim ja hoovad. Kuidas tehakse otsuseid KOV-s, avalik diskussioon, protseduurilised ümberkorraldused. Avalikustamine ja argumenteerimine. 3 osakonda: KOV, finants- ja tulemusauditi osakonnad. Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega. Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi. Info liikumine on kiire, avalik, kõigile kättesaadav. Inimesed
· Mai 2010 - Kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga. · Mai 2010 - President Toomas-Hendrik Ilves osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega 9.mai pidustustel Moskvas. Eestisse · Juuni 2010 - Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepasin kohtus riigikogu esimehe Ene Ergma, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikontrolör Mihkel Oviiriga. · november 2010 - Venemaa Riigiduuma Eesti sõprusrühma delegatsioon viibis Riigikogu Eesti-Venemaa parlamendirühma kutsel visiidil Tallinnas, Tartus ja Narvas. Milleks korraldatakse visiite? Visiidid Venemaale aitavad Eestil luua sõprussidemeid ning allkirjastada mitmeid tähtsaid dokumente ning lepinguid. Venemaa visiidid Eestisse aitavad luua Eestil uusi sidemeid nt. kaubandusega. 5. Kultuurisuhted Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad
1.IX. Riigikogu liige on puutumatu teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ja Riigikogu enamuse otsusel (puutumatus võetakse ära vaid kindlas kaasuses) 1.X. On seadusandlik võim 2. Riigikontroll majanduskontrolli teostav organ · Kontrollib riigi asutuste ja ettevõtete majandustehingute otstarbekust ja õiguspärasust · Juhib riigikontrolör o valitakse 5-ks aastaks, võib osaleda valitsuse istungitel, on puutumatus · Ei kontrolli KOV-d, kuna sellel on oma vara (v.a. juhul kui KOV kasutab riigi vara) 3. Vabariigi President - riigipea I. Omab täidesaatvat võimu 4 II. PÕHILINE ROLL tasakaalustada võimu III. Esindusfunktsioon esindab rahvusvahelistes suhetes riiki IV
Põhiseaduslikkuse järelvalvaja, põhiõiguste ja vabaduste kaitsja, diskrimineerimisvaidluste lahendaja, alandava kohtlemise ennetaja jne Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist. Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler? Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7 Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis? Maavalitsused on koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuselt ning see vähendab otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kuidas määratakse maavanem Eestis ametisse? Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu; kaitseb loodus- ja elukeskkonda. Välispoliitika vallas: korraldab suhtlemist teiste riikidega; tagab riigi välise julgeoleku. 3. Valitsuse töökord Valitsuse istungid: Osalejad Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib istungil osaleda abiminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest. Päevakord ja otsustamine Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu
väljendada. Ei arva, et kõik kodanikud, kes on nooremad kui 21 ei ole piisavalt targad, et riigikogulase mõõtu välja anda, kuid leian, et bioloogilist arengutaset arvestades ei ole riigi huvides parim idee nooremaid pulti lasta. 12. Kirjutage lahtrisse sobiv vastus põhiseadusele tuginedes. Ülesannete kirjeldus Ametiisik/ametkond Sõltumatut majanduskontrolli teostav riigiorgan Riigikontrolör/riigikontroll Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi president Teostab järelvalvet õigustloovate aktide Õiguskantsler põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle Peaminister tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine:
poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli. Järelevalve seadusandliku tegevuse üle: 1) monitooring ehk seire 2) avaliku arvamuse mõju 3) finantskontroll (partei rahastamine) 4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu) 5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll 6) parlament teostab ka ise järelvalvet (nt keskpank, ringhääling) Järelvalve valitsuse tegevuse üle: 1) parlamendi iganädalane kontroll
murdeliseks pidada. Tung administratiivtasandile leidis edaspidi muid teid nagu lisandunud poliitnõunikud või kantsleri rolli jätkuv vähenemine. Selles olukorras on vähenenud ka ametnike söakus väljendada isiklikku seisukohta, kui see peaks juhtliiniga vastuollu minema. Varem oli see osa tervemõistuslikust diskussioonist, nüüd on aga justkui ebalojaalsuse väljendus. Selliseid mõjusid eviv poliitika on üha vähem maailmavaateline ja üha vähem idealistlik. 16 Riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil ,,Majandus, kuhu lähed? Kas õigus saab aidata?" 22.05.2009 internetis: http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/K%C3%B5nedjaesinemised/tabid/163/647GetPage/ 1/647Year/-1/ItemId/563/amid/647/language/et-EE/Default.aspx; 25.10.2017 10 Erakondades, maa- ja omavalitsustes, riigikogus ja ministeeriumides käib üks ja sama protsess. Selle nimi on stagnatsioon
1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Vanusepiir? - 18 eluaastat 4. Kes ei tohi oma ameti järgi kuuluda erakonda või on kohustatud ametiajaks peatama erakondliku kuuluvuse? Nimetage kõik. Ei tohi kuuluda: õiguskantsler ja tema nõunikud; riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; kohtunik; prokurör; politseiametnik; tegevteenistuses olev kaitseväelane. Peatab erakondliku kuuluvuse: Vabariigi president 5. Missuguste tunnustega ühenduste tegevus on Eestis keelatud? Nimetage kolm. 1) Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega.
annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Tegevuse eesmärk – majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressurssi kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (5 a volitused). Ta tegutseb ministri õigustes. Kõige globaalsem ja levinum mõiste on kõigi eelnevate tegevuste tähistamiseks – kontroll. Kontroll defineeritakse kui kavakindlate toimingute kasutamist vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks. Sisekontrolli mõiste Sisekontrollisüsteem e sisekontroll on org juhtkonna ja kõigi töötajate poolt loodud
Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; • Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. • Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; 3) kohtunik; 4) prokurör; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. • Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. • Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid • Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget • Erakonnal on põhikiri ja programm • Registreeritud erakonnad: • Eesti Iseseisvuspartei • Eesti Keskerakond • Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
(Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4: - Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. NB! President ei moodusta iseseisvat riigivõimu, ta kuulub täidesaatva riigivõimu harru. Eesti Vabariigis on põhiseaduslikult kolm riigivõimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim;
märtsil 2008. aastal. 19. märtsil 2011. aastal jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega lisandus õiguskantsleri ülesannete hulka lapse õiguste kaitse ja edendamine. Riigikontroll Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja põhiolemus on sätestatud Eesti põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. aasta suvel. Selle järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja
Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamise põhimõtted: 1) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2) Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament 3) riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4) kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. Konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid; erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest; aitavad hoida demokraatiat: 1) sätestab
.63 eluaastast ja varem iga aasta lühemaks) · Füüsilisest isikust ettevõtja · Notarid, kohtutäiturid või muud avaliku õigusliku ametit pidavat sõltumatud isikud · Vabakutselised loovisikud · Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kui nad ei saa tasu töölepingu alusel · Vabariigi president, riigikogu ja vabariigi valitsuse liikmed, kohalike omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õig · usukantsler ja riigikontrolör tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt sealhulgas ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt. TÖÖTUSKINDLUSTUS HÜVITISE SUURUS Töötuskindlustuse hüvitise suurus on seotud hüvitise saaja töötuse eelse töötasuga moodustades sellest esimesel sajal päeval 50% ning alates 101-st hüvitise saamise päevast
piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse. 12. Kellel on EV-s määruse andmise õigus? Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Lisaks võivad määrusi anda Eesti Panga president, riigikontrolör ja avalik- õiguslike ülikoolide nõukogud. Määrusi võib anda üksnes seaduses sätestatud volituse alusel ja ulatuses. Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 13. Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel? HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva
· Igapäevase töö kõrgeim juht on kantsler · Võib luua ka abiministri ja asekantslerite ametikohad 4. Riigikantsler- korraldab peaministri ja valitsuse igapäevast tööd ja dokumendihaldust Valitsuse otsuste vastuvõtmine Otsused tehakse enamast kord nädalas toimuval valitsuse istungil. Eestis toimub see teisipäeviti Stenbocki majas. Istungit juhib peaminister, osalevad kõik ministrid. Osalevad ka riigisekretär, riigikontrolör jt tähtsad isikud. Otsused võetakse vastu konsuensuslikult. Valitsuse volituste lõpetamine · Uue Riigikogu koosseisu ametisse asumisel · Peaministri tagasiastumise või surma korral · Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust Piirkondlik tasand Eesti on jagatud 15 maakonnaks, mille juhtorganiks on maavalitsus. Seda juhib maavanem, kes on valitsuse poolt ametisse nimetatud 5-ks aastaks. Olulisim ülesanne
Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel. Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Riigikontrolör : määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta; kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad; võtab
4) KOHUS mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus, juhib esimees Märt Rask 5) EESTI PANK on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel. Juhiks on Andres Lipstok. 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioo- nide majandust ja säilimist. Juhiks riigikontrolör Mihkel Oviir. 7)ÕIGUSKANTSLER Allar Jõks teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 7. RIIGIASUTUSELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED a) kindel sisemine struktuur ja hierarhia b) nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitimiseks c) nad saavad oma tegevuseks raha riigielarvest
· Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president. Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). · Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks käsutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president -vabariigi president.
kultuuriministeerium; ümbernimetamine: haridusministeeriumist haridus- ja teadusministeeriumiks. · Portfellita ministrid - ilma ministeeriumiteta regionaalminister - tema alluvad kuuluvad siseministeeriumi hulka (hetkel ligi 60), rahvastikuminister. Minevikus on olnud: eurominister, reformiminister, energeetikaminister, idaasjade minister, mõnda aega ka kultuuriminister · Õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär. Need võivad viibida valitsuse istungitel ning seal ka sõna võtta, kuid neil puudub hääleõigus. Valitsuse seadus ütleb, et valitsusse võiks kuuluda 15 isikut pmst. võiks tekitada juurde veel ühe ministrikoha. Valitsuse tüübid Valitsusi saab jagada ka nii: Suur koalitsioon - kui valitsuses on rohkem parteisid kui tarvis oleks (näiteks Eesti hetkel olevasse kolmikliitu oleks ka Rohelised kaasatud; Soomes pidevalt valitsuse Rootsi
9. aprillil kiitis Rüütel heaks. Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mai 2004). Juhan Partsil on kass Miisu, kes kolis temaga peaministri aastatel Stenbocki majja. Haridus: Tallinna 1. Keskkool (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium) 1991 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele) 12 Ametikäik: 19921998 Justiitsministeeriumi asekantsler 19982002 Eesti Vabariigi riigikontrolör 20022005 partei Res Publica esimees 10. aprill 2003 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) Eesti Vabariigi peaminister Ta valiti XI Riigikokku. 5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. 2.5 Edgar Savisaar 13 Sündinud: 31. mail 1950 Harku vallas [6] Erakond ja peaministri aastad: Eesti Rahvarinne 1990 1992
tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Korrupstioonile omased tunnused: • Ebalojaalsus • Salatsemine • Isiklik kasulootus Kontroll ametnike tegevuse üle: • Veendumaks rahva otsuste täideviimises! • Sisekontroll - Juriidiline (normatiivaktid) - Psühholoogiline (ametnikueetika) • Poliitiline kontroll - Varaline järelevalve - Ametikohtade täitmine • Majanduslikku tegevust ja vara kontrollib Eestis Riigikontroll (Riigikontrolör alates 2013. aastast Alar Karis) • Õiguslik kontroll - Administratiivse väärkohtlemise vastu - Õiguslikku kontrolli aitab tagada kohtusüsteem või ombudsman - Ombudsman lepitab pooli Regionaalse valitsemise tähtsus: • Mitmerahvuselise riigi küsimus - Föderaalriik - Autonoomia või eraldumine • Majandusliku arengu tasakaalustamine - Linnastumise tagajärgede leevendamine - Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine -
RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu) MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?) Õiguskantsler- kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise Riigikontroll- kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis Majandusressursid ja majandussüsteemid Ressursid: 1. Loodusressursid: maa, loodusvarad 2. Kapital: reaalkapital, finantskapital 3. Inimesed 4. Ettevõtlikkus Majandussüsteemid: 1. Naturaalmajandus- esmaste vajaduste rahuldamine 2. Turumajandus- kasumi teenimine 3. Plaanimajandus- kõike peab reguleerima, iga asja jaoks peab olema plaan, peamine eesmärk plaani täitmine 4
Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. §134. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. § 135. Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. § 136. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest.
Positiivsed: tagab ühtse ja ausa poliitik ning otsuste elluviimise; reeglid kõigile ühtsed Negatiivsed: kõige taga on seaduslik ja ennustatavus Liigne formaalsus, mis takistab tööd 3. Kuidas teostab riik järelvalvet ametnike tegevuse üle? Nimetage ja selgitage. Õiguskantsleri institutsioon- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet ametiasutuste poolt väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu? Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju
Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3. kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler) Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise, kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega Riigikontrolör- Alar Karis, kelle ülesandeks on kontrollida, et riigi raha kasutatakse sihtotstarbe päraselt Eesti Panga president- Ardo Hansson. Selle riigiasutuse ül-deks on korraldada raharinglust Eestis Riigikohtu esimees- Priit Pikamäe Kaitsepolitsei (KAPO) jälgib, et riigi julgeoleks ja põhiseaduslikkord oleks tagatud 12.Riigivalitsemisevormid ja viisid DEMOKRAATIA ehk rahvavõim 1. Otsene demokraatia- kodanikud võtsid otsuseid vastu rahvakoosolekutel 2
parlamendirühmad delegatsioonid ühendused Riigikogu Kantselei OPOSITSIOON (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. ÜLESANDED: rahva esindamine seadusloome/seaduste ümbertegemine valitsuse tasakaalustaja ja kontrollija kontrollasutuste juhtide nimetamine (nt riigikontrolör) VALITSUS (VI peatükk põhiseaduses) - kõrgem täidesaatev võim VALITSUSE ÜLESANDED (§ 87): viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
avalduste eest ei saa võtta vastutusele ei või takistada tema ül täitmast ei tohi olla üheski muus riigiametis volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest 18. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. OSALEJAD: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi) ettekanded 20 min, esinevad JUHTIVKOMISJON ja EELNÕU ALGATAJA SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks