Eesti sõjandus läbi aegade - Riigikaitse
Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu
tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad
hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku,
millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940.
aastaks juba 42 tuhande liikmeni.
Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi
riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee
üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina
automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele.
Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise
kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega
annaabi.ee 
