klubis “Casbah” ning bänd läks kohe pärast seda sisetülide tõttu laiali. Harrison otsis Lennoni ja McCartney üles ning Quarrymen astus klubis üles esmalt kvartetina. Kui trummar Ken Brown rahaliste erimeelsuste pärast ansamblist lahkus, hakkas trummariks McCartney ning jätkati triona. Lennon asus õppima Liverpooli Kunstikolledžis ning pakkus ansambli bassimängija kohta Stuart Sutcliffe’ile, kes ka bändiga liitus ning kellel väidetavalt oli suur mõju biitlite riietumisstiilile ja soengutele. Trummariks sai pärast pikki otsinguid klubi perenaise Mona Best’i poeg Pete Best. Best’ist sai vahepeal bändi võimsaim sümbol, luues eripärase löögirütmi “atom beat”, mida paljud tolleaegsed trummarid püüdsid järgi mängida. Ansambel vahetas mitu korda nimesid Johnny and The Moondogs ja The Silver Beetles, kuni viimaks jõuti nimeni The Beatles. 1960. aastal läksid nad esinema Saksamaale Hamburgi Reeperbahn’i klubidesse
sisetülide tõttu laiali. Harrison otsis Lennoni ja McCartney üles ning Quarrymen astus klubis üles esmalt kvartetina. Kui trummar Ken Brown rahaliste erimeelsuste pärast ansamblist lahkus, asus trummariks McCartney ning jätkati triona. Lennon leidis Liverpooli Kunstikolledzisse ning pakkus ansambli bassimängija kohta Stuart Sutcliffe'ile, kes ka bändiga liitus ning kellel väidetavalt oli suur mõju biitlite riietumisstiilile ja soengutele. Trummariks sai pärast pikki otsinguid klubi perenaise Mona Best'i poeg Pete Best. Best'ist sai vahepeal bändi võimsaim sümbol, luues eripärase löögirütmi "atom beat", mida paljud tolleaegsed trummarid püüdsid järgi mängida. Ansambel vahetas mitmel korral nimesid Johnny and The Moondogs ja The Silver Beetles, kuni viimaks jõuti nimeni The Beatles. 1960. aastal läksid nad esinema Saksamaale Hamburgi Reeperbahn'i klubidesse (kõige tihedamini esineti kuulsas
seda konkreetset gruppi, võidakse ta karistuseks grupist välja heita. Vähemtähtsatele normidele mittekuuletumine näiteks koosolekutel röhitsemine tekitab vaid kerget halvakspanu. Grupiliikmed tunnetavad tihti alateadlikult paljusid norme, mis nende käitumist suunavad. Kui paluda mõne grupiliikme käest tema grupi normide nimetamist, suudaks ta tõenäoliselt üles lugeda vaid mõne üksiku, sest paljusid norme võetakse iseenesestmõistetavatena. Riietumisstiilile või vandesõnade kasutamisele pööravad grupiliikmed sageli vähe tähelepanu. Kui inimene siseneb mõnda gruppi, tunneb ta end üldjuhul ebakindla ning võõrana, kuna ta pole normidest teadlik. Niisiis otsib ta normide kohta käivaid vihjeid, küsides endalt: Mida on sobilik avaldada ja mida mitte? Kes on grupis "sees" ja kes jäetakse välja? Kas suitsetamine on lubatud? Kas ma võin nalju rääkida? Kas liikmed tõstavad enne rääkima hakkamist käe? Mis rolli mängib iga isik grupis
annaabi.ee 
