POPI JA HUHUU
Kõige väljendusrikkamaks ja kaasahaaravamaks peaksin mina Popi ja Huhuu etendust
Theatrumis. Võrreldes valminud animafilmiga oli etenduse atmosfäär palju lähedasem sellele,
mile olin novella lugedes endale ette kujutanud. Etenduses oli tohutult häid lahendusi, näitleja
ja nuku suhe omavahel oli laitmatu, suudeti rolli sisse elada ja emotsiooni südamest
väljendada. Vahepeal hakkas etendus natuke hajali valguma, Huhuu kehastas erinevaid rolle
riietaes end mitmetesse kostüümidesse. Kui see monad aega kestnud oli hakkas mu mote
ujuma, ma ei suutnud enam nähtut looga põimida ning mõtestada. Animafilmiga seda ei
juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja
põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas
kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi.